Haridusvalikud Õpingute katkestamine Haridustase Oskused Hariduse kättesaadavus

Haridustase

Gümnaasiumi lõpetajate hulgas on noormehed endiselt vähemuses

2019. aastal lõpetas põhikooli võrdsel arvul poisse ja tüdrukuid. Gümnaasiumi lõpetajate hulgas oli poiste osakaal juba oluliselt väiksem (poisse 44%, tüdrukuid 56%). Aastatel 2014-2019 ei ole sooline lõhe gümnaasiumi lõpetajate arvus vähenenud.

Graafik 2.3.1. Põhihariduse lõpetajate osatähtsus soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, HT17)

Graafik 2.3.2. Keskhariduse lõpetajate osatähtsus soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, HT17)

Kõrgharidusega meeste osatähtsus 30-34 aastaste meeste hulgas väheneb juba kolmandat aastat järjest

Aastatel 2014-2017 kasvas kolmanda taseme haridusega meeste osakaal 30-34 aastaste hulgas 32,8%-lt kuni 41,6%-ni ja ületas aastaks 2020 seatud 40% eesmärki, kuid pöördus alates 2018. aastast uuesti langusesse ja jõudis 2019. aastaks 34,9% tasemele. 30-34 aastaste naiste hulgas on kolmanda taseme haridusega naiste osakaal kasvanud 2019. aastaks 59,4%-ni. Sooline lõhe naiste ja meeste vahel on 2019. aastaks kasvanud 24,5 protsendipunktini. Meeste puhul on Eesti näitaja Euroopa Liidu keskmisest näitajast 1,4 pp madalam ja naiste puhul 13,1 pp kõrgem (EL mehed 36,3%, naised 45,8%).

Graafik 2.3.3. Kolmanda taseme haridusega (ISCED 5-8) meeste ja naiste osatähtsus 30-34 aastaste hulgas, % (Allikas: Eurostat, t2020_41)

20 – 34 aastased mehed suunduvad peale hariduse omandamist kiiremini tööturule, kui naised

Hariduse omandamine omab olulist rolli tööhõive kasvule kaasaaitamisel.  Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2020, et 20-34 aastastest noortest vähemalt 82% jõuab tööhõivesse hiljemalt kolme aasta jooksul arvestades hariduse omandamisest.

Seatud 82%-ne tööhõive eesmärk on 20-34 aastaste meeste puhul ületatud. 2019. aastal oli 20-34 aastaste meeste tööhõive määr 90,2%. Eesti meeste tööhõive ületab ka Euroopa Liidu 20-34 aastaste meeste keskmist tööhõivet 6,7 protsendipunktiga. 20-34 aastaste äsja hariduse omandanud Eesti naiste tööhõivemäär oli 2019. aastal 76,2% ja on võrreldes 2018. aastaga vähenenud 1,3 pp võrra. 2019. aasta andmetel oli Eesti naiste tööhõivemäär madalam ka viimase kolme aasta jooksul hariduse omandanud Euroopa Liidu 20-34 aastaste naiste keskmisest tööhõivemäärast (Eesti 76,2%, EL 79,5%).

2.3.4. Viimase kolme aasta jooksul vähemalt keskhariduse omandanud ja viimase 4 nädala jooksul koolitustel mitteosalenud 20-34 aastaste meeste ja naiste tööhõive määr, % (Allikas: Eurostat, sdg_04_50)

Alla 30% meestest omab kõrgharidust

15-64 aastasest rahvastikust omas 2019. aastal vähemalt keskharidust  81,4% meestest ja 87% naistest. Kõrgharidusega inimesi on naiste hulgas rohkem kui meeste hulgas. 2019. aastal omas kõrgharidust 45,6% naistest ja ainult 27,3% meestest. Aastatel 2014-2019 on naiste hulgas kõrgharidusega isikute osatähtsus kasvanud 1,6 korda kiiremini kui meeste hulgas (naistel 4,9 pp, meestel 3 pp). Üle poole 15-64 aastastest meestest (54,1%) omavad keskharidust (naistest 41,4%). Põhihariduse või madalama haridusega inimeste osakaal naiste hulgas on aastatel 2014-2019 püsinud 13% tasemel. Meeste hulgas oli põhihariduse või madalama haridusega inimeste osatähtsus 2019. aastal 18,6 %.

Graafik 2.3.5. 15-64 aastane rahvastik haridustaseme ja soo järgi, % (Allikas: Eurostat, edat_lfs_9912)

20-24 aastastest noormeestest omab keskharidust vähem kui 80 protsenti

Aastatel 2014-2019 keskharidusega noormeeste ja neidude osatähtsus kasvas (noormeestel 77,2%-lt 79,5%-ni; neidudel 88,9%-lt 89,6%-ni). 2018. aastal toimus nii meeste kui naiste osatähtsustes tagasilangus 2-3 pp võrra, kuid 2019. aastal toimus uus tõus.  Erinevus keskharidusega noormeeste ja neidude osakaaludes on keskmiselt 10 protsendipunkti noormeeste kahjuks.

Graafik 2.3.6. 20-24 aastaste vähemalt keskharidusega noorte osatähtsus soo järgi, % (Allikas: Eurostat, tps00186)

25-64 aastaste meeste hulgas on põhihariduse või madalama haridustasemega elanike osakaal kaks korda kõrgem kui samas vanuses naiste hulgas

 Kõige väiksem on põhihariduse või madalama haridustasemega inimeste osatähtsus 45-64 aastaste elanike hulgas (2019.a. meestest 10,5%, naistest 5,8%). Kõigis vanuserühmades on meeste hulgas madalama haridusega inimesi kaks korda rohkem kui naiste hulgas. Ajavahemikus 2014-2019 on madala haridustasemega inimeste osatähtsus enim vähenenud 45-64 aastaste meeste grupis (3,9 pp).  Suurim sooline lõhe madala haridustasemega elanike osatähtsuses on 35-44 aastaste grupis.

Graafik 2.3.7. Madala haridustasemega (ISCED 0-2) elanike osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Eurostat, edat_lfse_03)

Graafik 2.3.8. Sooline lõhe madala haridustasemega (ISCED 0-2) elanike osatähtsuses vanuserühma järgi, protsendipunkti (Allikas: Eurostat, edat_lfse_03)

Kõrgharidusega isikute osatähtsus on väikseim 45-64 aastaste meeste hulgas ja suurim 35-44 aastaste naiste hulgas

Aastatel 2014-2019 on kõrgharidusega meeste osatähtsus jäänud kõrgharidusega naiste osatähtsusest oluliselt madalamaks kõigis vanuserühmades. Naiste puhul jääb kõrgharidusega isikute osatähtsus vahemikku 43-56%, meeste puhul vahemikku 26-35%. Aastatel 2014-2019 on kõrgharidusega isikute osakaal enim kasvanud 25-34 aastaste naiste vanuserühmas (6pp) ja 35-44 aastaste meeste vanuserühmas (5,6 pp). Jõudsalt on kõrgharidusega isikute osakaal kasvanud ka 45-64 aastaste naiste rühmas, kus aastatel 2014-2019 suurenes kõrgharidusega inimeste osakaal 5,4 protsendipunkti võrra.

Graafik 2.3.9. Kõrgharidusega (ISCED 5-8) elanike osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Eurostat, edat_lfse_03)

Graafik: 2.3.10. Sooline lõhe kõrgharidusega (ISCED 5-8) elanike osakaalus vanuserühma järgi, protsendipunkti (Allikas: Eurostat, edat_lfse_03)