Haridusvalikud Õpingute katkestamine Haridustase Oskused Hariduse kättesaadavus

Haridustase

Gümnaasiumi lõpetajate hulgas on noormehed endiselt vähemuses

2020. aastal lõpetas põhikooli enam vähem võrdsel arvul poisse ja tüdrukuid. Gümnaasiumi lõpetajate hulgas on poisse juba oluliselt vähem kui tüdrukuid (poisse 45%, tüdrukuid 55%). Aastatel 2014-2020 on noormeeste osatähtsus gümnaasiumi lõpetajate arvus kasvanud 2 protsendipunkti võrra (43%-lt 45%-ni).

Graafik 2.3.1. Põhihariduse lõpetajate osatähtsus soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, HT17)

Graafik 2.3.2. Keskhariduse lõpetajate osatähtsus soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, HT17)

Kõrgharidusega meeste osatähtsus 30-34 aastaste meeste hulgas väheneb

Aastatel 2014-2017 kasvas kolmanda taseme haridusega meeste osakaal 30-34 aastaste hulgas 32,8%-lt kuni 41,6%-ni ja ületas aastaks 2020 seatud 40% eesmärki, kuid pöördus alates 2018. aastast uuesti langusesse ja on 2020. aastaks langenud 33,1% tasemele. 30-34 aastaste naiste hulgas on kolmanda taseme haridusega naiste osakaal kasvanud 2020. aastaks 56,8%-ni, kuid võrreldes 2019. aastaga on toimunud väike tagasilangus (59,4%-lt 56,8%-ni). Sooline lõhe naiste ja meeste vahel on 2020. aastaks kasvanud 23,7 protsendipunktini. Meeste puhul on Eesti näitaja Euroopa Liidu keskmisest näitajast 2,9 pp madalam ja naiste puhul 10,7 pp kõrgem (EL mehed 36,0%, naised 46,1%).

Graafik 2.3.3. Kolmanda taseme haridusega (ISCED 5-8) meeste ja naiste osatähtsus 30-34 aastaste hulgas, % (Allikas: Eurostat, t2020_41)

20 – 34 aastased mehed suunduvad peale hariduse omandamist kiiremini tööturule, kui naised

Hariduse omandamine omab olulist rolli tööhõive kasvule kaasaaitamisel.  Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2020, et 20-34 aastastest noortest vähemalt 82% jõuab tööhõivesse hiljemalt kolme aasta jooksul arvestades hariduse omandamisest.

Seatud 82%-ne tööhõive eesmärk on 20-34 aastaste meeste puhul ületatud. 2020. aastal oli 20-34 aastaste äsja hariduse omandanud meeste tööhõive määr 83,0% (2019. aastal 90,2%). Eesti meeste tööhõive ületab ka Euroopa Liidu 20-34 aastaste meeste keskmist tööhõivet 3,1 protsendipunktiga. 20-34 aastaste äsja hariduse omandanud Eesti naiste tööhõivemäär oli 2020. aastal 76,8% ja on võrreldes 2019. aastaga kasvanud 0,6 pp võrra. 2020. aasta andmetel oli 20-34 aastaste äsja hariduse omandanud Eesti naiste tööhõivemäär madalam ka Euroopa Liidu 20-34 aastaste naiste keskmisest tööhõivemäärast (Eesti 76,8%, EL 77,5%).

2.3.4. Viimase kolme aasta jooksul vähemalt keskhariduse omandanud ja viimase 4 nädala jooksul koolitustel mitteosalenud 20-34 aastaste meeste ja naiste tööhõive määr, % (Allikas: Eurostat, sdg_04_50)

Alla 30 protsendi 15-64 aastastest meestest omab kõrgharidust

15-64 aastasest rahvastikust omas 2020. aastal keskharidust või kõrgemat haridust  81,7% meestest ja 87,7% naistest. Kõrgharidusega inimesi on naiste hulgas rohkem kui meeste hulgas. 2020. aastal omas kõrgharidust 46,0% naistest ja ainult 28,2% meestest. Aastatel 2014-2020 on naiste hulgas kõrgharidusega isikute osatähtsus kasvanud 1,4 korda kiiremini kui meeste hulgas (naised 5,3 pp, mehed 3,9 pp). Üle poole 15-64 aastastest meestest (53,5%) omavad keskharidust (naistest 41,7%). Põhihariduse või madalama haridusega inimeste osakaal naiste hulgas on aastatel 2014-2020 püsinud 12-14% vahel (2020. aastal 12,4). Meeste hulgas oli põhihariduse või madalama haridusega inimeste osatähtsus 2020. aastal 18,3 %.

Graafik 2.3.5. 15-64 aastane rahvastik haridustaseme ja soo järgi, % (Allikas: Eurostat, edat_lfs_9912)

Keskharidusega 20-24 aastaste noormeeste osatähtsus kasvab jõudsalt

Aastatel 2014-2020 on keskharidusega noormeeste ja neidude osatähtsus kasvanud (noormeestel 77,2%-lt 86,2%-ni; neidudel 88,9%-lt 89,5%-ni). 2019-2020 aastal toimus oluline kasv keskharidusega noormeeste osatähtsuses (80,1%-lt 86,2%-ni). Kui 2014. aastal oli erinevus keskharidusega noormeeste ja neidude osatähtsuses 11,7 protsendipunkti, siis 2020. aastaks on see kahanenud 3,3 protsendipunktini.

Graafik 2.3.6. 20-24 aastaste vähemalt keskharidusega noorte osatähtsus soo järgi, % (Allikas: Eurostat, tps00186)

25-64 aastaste meeste hulgas on põhihariduse või madalama haridustasemega elanike osakaal kaks korda kõrgem kui samas vanuses naiste hulgas

2020. aastal oli põhihariduse või madalama haridustasemega inimeste osatähtsus kõige väiksem 45-64 aastaste elanike hulgas (mehed 10,4%, naised 5,4%). Kõigis vanuserühmades on meeste hulgas madalama haridustasemega inimesi kaks korda rohkem kui naiste hulgas. Ajavahemikus 2014-2020 on madalama haridustasemega inimeste osatähtsus enim vähenenud 45-64 aastaste meeste grupis (4,0 pp). Sooline lõhe madalama haridustasemega elanike osatähtsuses oli 2020. aastal nii 25-34 aastaste kui 35-44 aastaste elanike puhul 14,3 protsendipunkti.

Graafik 2.3.7. Madala haridustasemega (ISCED 0-2) elanike osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Eurostat, edat_lfse_03)

Graafik 2.3.8. Sooline lõhe madala haridustasemega (ISCED 0-2) elanike osatähtsuses vanuserühma järgi, protsendipunkti (Allikas: Eurostat, edat_lfse_03)

Kõrgharidusega isikute osatähtsus on väikseim 45-64 aastaste meeste hulgas ja suurim 35-44 aastaste naiste hulgas

Aastatel 2014-2020 on kõrgharidusega meeste osatähtsus jäänud kõrgharidusega naiste osatähtsusest oluliselt madalamaks kõigis vanuserühmades. Naiste puhul jääb kõrgharidusega isikute osatähtsus vahemikku 43-56%, meeste puhul vahemikku 26-35%. Aastatel 2014-2020 on kõrgharidusega isikute osakaal kõige kiiremini kasvanud 35-44 aastaste naiste vanuserühmas (7,9 pp) ja 45-64 aastaste meeste vanuserühmas (4,6 pp). Suurim sooline lõhe kõrgharidusega isikute osatähtsuses naiste ja meeste hulgas on vanuserühmas 35-44 aastat, kus erinevus 2020. aastal oli 24,5 protsendipunkti (naised 57,3%, mehed 32,8%).

Graafik 2.3.9. Kõrgharidusega (ISCED 5-8) elanike osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Eurostat, edat_lfse_03)

Graafik: 2.3.10. Sooline lõhe kõrgharidusega (ISCED 5-8) elanike osakaalus vanuserühma järgi, protsendipunkti (Allikas: Eurostat, edat_lfse_03)