Haridustase

Gümnaasiumi lõpetajate hulgas on noormehed endiselt vähemuses

2021. aastal olid põhikooli lõpetajatest 52% poisid ja 48% tüdrukud. Gümnaasiumi lõpetajate hulgas oli poisse juba oluliselt vähem kui tüdrukuid (poisse 44%, tüdrukuid 56%). Aastatel 2014-2021 on noormeeste osatähtsus gümnaasiumi lõpetajate arvus jäänud samale 43% – 45% tasemele.

Graafik 2.3.1. Põhihariduse lõpetajate osatähtsus soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, HT17)

Graafik 2.3.2. Keskhariduse lõpetajate osatähtsus soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, HT17)

Kõrgharidusega meeste osatähtsus 25-34 aastaste meeste hulgas on endiselt oluliselt väiksem kui naiste hulgas

Aastatel 2014-2021 kasvas 25-34 aastaste kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal 41,8%-lt kuni 46,8%-ni (4 pp). Kõrgharidusega meeste osatähtsus 25-34 aastaste meeste  hulgas kasvas 2021. aastaks 33,1%-ni, mis on alates 2015. aastast kõrgeim tulemus, kuid jääb Euroopa Liidu meeste keskmisest näitajast 2,6 pp võrra madalamaks. 25-34 aastaste naiste hulgas on kolmanda taseme haridusega naiste osatähtsus kasvanud 2021. aastaks 54,3%-ni ja ületab Euroopa Liidu naiste keskmist näitajat 7,5 pp võrra.

Graafik 2.3.3. Kolmanda taseme haridusega (ISCED 5-8) meeste ja naiste osatähtsus 25-34 aastaste hulgas, % (Allikas: Eurostat, SDG_04_20)

20 – 34 aastased mehed suunduvad peale hariduse omandamist kiiremini tööturule, kui naised

Hariduse omandamine omab olulist rolli tööhõive kasvule kaasaaitamisel.  Aastatel 2015-2020 ületas Eesti meeste tööhõive Euroopa Liidu 20-34 aastaste meeste keskmist tööhõivet. 2021. aastal oli 20-34 aastaste äsja hariduse omandanud Eesti meeste tööhõivemäär madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt (EL 81,1%, Eesti 80,3%).

Vähemalt keskhariduse omandanud ja viimase 4 nädala jooksul koolitustel mitteosalenud Eesti 20-34 aastaste naiste tööhõivemäär oli 2021. aastal 81,3%, mis on kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt (78,2%) ja ületab esmakordselt ka 20-34 aastaste äsja hariduse omandanud Eesti meeste tööhõivemäära

2.3.4. Viimase kolme aasta jooksul vähemalt keskhariduse omandanud ja viimase 4 nädala jooksul koolitustel mitteosalenud 20-34 aastaste meeste ja naiste tööhõive määr, % (Allikas: Eurostat, sdg_04_50)

Alla 30 protsendi 15-64 aastastest meestest omab kõrgharidust

15-64 aastasest rahvastikust omas 2021. aastal keskharidust või kõrgemat haridust  80,3% meestest ja 86,3% naistest. Kõrgharidusega inimesi on naiste hulgas rohkem kui meeste hulgas. 2021. aastal omas kõrgharidust 45,3% naistest ja ainult 26,8% meestest.

Aastatel 2014-2021 on naiste hulgas kõrgharidusega isikute osatähtsus kasvanud 1,8 korda kiiremini kui meeste hulgas (naised 4,6 pp, mehed 2,5 pp). Üle poole 15-64 aastastest meestest (53,5%) omavad keskharidust (naistest 41%).

Põhihariduse või madalama haridusega inimeste osakaal naiste hulgas on aastatel 2014-2021 püsinud 13% ümber (2021. aastal 13,7). Meeste hulgas oli põhihariduse või madalama haridusega inimeste osatähtsus 2021. aastal 19,7 %.

Graafik 2.3.5. 15-64 aastane rahvastik haridustaseme ja soo järgi, % (Allikas: Eurostat, edat_lfs_9912)

Sooline lõhe keskharidusega 20-24 aastaste meeste ja naiste vahel püsib

Aastatel 2015-2021 on keskharidusega meeste ja naiste osatähtsus kasvanud (mehed 77%-lt 83,2%-ni; naised 82,9%-lt 88,5%-ni). Kuigi aastatel 2015-2021 on keskharidusega meeste ja naiste osatähtsused suurenenud, ei ole sooline lõhe oluliselt vähenenud (2015.a. 5,9 pp ja 2021 a. 5,3 pp).

Graafik 2.3.6. 20-24 aastaste vähemalt keskharidusega noorte osatähtsus soo järgi, % (Allikas: Eurostat, tps00186)

25-64 aastaste meeste hulgas on põhihariduse või madalama haridustasemega elanike osakaal oluliselt kõrgem kui samas vanuses naiste hulgas

2021. aastal oli põhihariduse või madalama haridustasemega inimeste osatähtsus kõige väiksem 45-64 aastaste elanike hulgas (mehed 11,6%, naised 6,3%). Kõigis vanuserühmades on meeste hulgas madalama haridustasemega inimesi rohkem kui naiste hulgas. Ajavahemikus 2014-2021 on madalama haridustasemega inimeste osatähtsus enim vähenenud 25-34 aastaste meeste grupis (3,2 pp). Sooline lõhe madalama haridustasemega elanike osatähtsuses oli 2021. aastal suurim 25-34 aastaste vanuserühmas ulatudes 8 protsendipunktini.

Graafik 2.3.7. Madala haridustasemega (ISCED 0-2) elanike osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Eurostat, edat_lfse_03)

Graafik 2.3.8. Sooline lõhe madala haridustasemega (ISCED 0-2) elanike osatähtsuses vanuserühma järgi, protsendipunkti (Allikas: Eurostat, edat_lfse_03)

Kõrgharidusega isikute osatähtsus on väikseim 45-64 aastaste meeste hulgas ja suurim 35-44 aastaste naiste hulgas

Aastatel 2014-2021 on kõrgharidusega meeste osatähtsus jäänud kõrgharidusega naiste osatähtsusest oluliselt madalamaks kõigis vanuserühmades. Naiste puhul jääb kõrgharidusega isikute osatähtsus vahemikku 49-54%, meeste puhul vahemikku 28-33%.

Aastatel 2014-2021 on kõrgharidusega isikute osakaal kõige kiiremini kasvanud 35-44 aastaste naiste vanuserühmas (6,5 pp) ja 35-44 aastaste meeste vanuserühmas (4,2 pp).

Suurim sooline lõhe kõrgharidusega isikute osatähtsuses naiste ja meeste hulgas on vanuserühmas 35-44 aastat, kus erinevus 2021. aastal oli 23,4 protsendipunkti (naised 55,9%, mehed 32,5%).

Graafik 2.3.9. Kõrgharidusega (ISCED 5-8) elanike osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Eurostat, edat_lfse_03)

Graafik: 2.3.10. Sooline lõhe kõrgharidusega (ISCED 5-8) elanike osakaalus vanuserühma järgi, protsendipunkti (Allikas: Eurostat, edat_lfse_03)