Haridusvalikud

Aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks on vajalik tagada nüüdisaegsete oskustega töötajate järelkasv. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 peaks igal aastal koolitusel osalema vähemalt 60 % kõigist täiskasvanutest. Kõrgem haridustase on oluline ka tööhõive suurendamiseks ja vaesusesse langemise vähendamiseks. Jätkuvalt tuleks vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ja suurendada keskhariduse omandamist.

Noormehed valivad põhikooli järel kutseõppe, tütarlapsed jätkavad haridusteed gümnaasiumis ja ülikoolis

Põhikooli lõpetajate hulgas on poisse ja tüdrukuid läbi aastate olnud enam vähem võrdselt. Põhikooli järgsed haridusvalikud poiste ja tüdrukute puhul erinevad – poisid valivad pigem kutseõppe ja tüdrukud jätkavad õpinguid gümnaasiumis. Aastatel 2014-2021 on gümnaasiumis õppivate noormeeste osatähtsus püsinud samal tasemel (44% ümber).   Kõigist põhiharidusel baseeruvas kutseõppes õppijatest moodustasid 2021. aastal noormehed 51,4%  ja tütarlapsed 48,6%. Tütarlaste osakaal põhiharidusel baseeruvas kutseõppes on ajavahemikus 2014-2021 kasvanud 6,6 protsendipunkti võrra. Keskharidusel baseeruvas kutseõppes on oluliselt rohkem tütarlapsi (74,7%) kui noormehi.

Graafik 2.1.1. Naisõppurite osatähtsus üldhariduses, kutsehariduses ja kõrghariduses, % (Allikas: Statistikaamet, HTG07)

Meeste osakaal magistriõppes jääb alla 40%

Üle poole  kõrghariduse omandajatest moodustavad naissoost õppurid (59,29%). Naissoost õppurite osakaal on püsinud samal tasemel juba pikemat aega. Meessoost õppureid oli 2021. aastal enim bakalaureuseõppes (44,2%) ja doktoriõppes (45,6%). Kui magistriõppes moodustavad meessoost õppurid keskmiselt 35%, siis doktoriõppes on meessoost õppurite osatähtsus kasvanud juba 45%-ni.

Vanuse kasvades naiste osatähtsus kutseõppeasutustes õppijate hulgas suureneb

0-19 aastaste vanuserühmas on naissoost õppijate osatähtsus 2022/23 õ-a 32 %.  20-24 aastaste kutseõppeasutusetes õppijate hulgas on naisi juba 47% ja üle 25 aastaste vanuserühmas  moodustavad naissoost õppurid juba enamuse, ehk 64%.

Graafik: 2.1.2. Kutseõppeasutustes õppijate arv soo ja vanusrühma lõikes, tuhat  (Allikas: Haridussilm)

Naised ja mehed on kutseõppeasutustes koondunud erinevatesse õppesuundadesse

2022/2023 õppeaastal kutseõppeasutustes õpetatavatel 16 õppesuunal on naiste ja meeste osatähtsus tasakaalus (vahemikus 40-60%) ainult transporditeenuste õppesuunal (mehi 58%, naisi 42%) ja ligilähedane põllumajanduse õppesuunal (naisi 62%, mehi 38%). Alla 25% naisi õpib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (19%) ja metsanduse (19%) õppesuunal. Alla 10% naisõppureid on tehnika (9%) õppesuunal. Mehi õpib kõige vähem veterinaaria õppesuunal (1%), järgnevad heaolu õppesuund (2%) ja ärinduse ja halduse õppesuund (16%).

Graafik 2.1.3. Kutseõppeasutuses õppijate osatähtsus soo ja õppesuundade järgi 2022/2023 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Soolist segregeeritust esineb ka kutseõppeasutuste lõikes. Kutseõppeasutused jagunevad tihti nn poiste ja tüdrukute koolideks. Väikseima naissoost õppurite osatähtsusega (kuni 10%) koolid on: Eesti Merekool, Kaitseväe Akadeemia ja Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, mis valdavalt pakuvad õpet nn traditsiooniliselt meeste ametiteks peetud erialadel. Naissoost õppurite osatähtsus moodustab 90% või rohkem Eesti Esimeses Erakosmeetikakoolis ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis.

Mehed õpivad ülikoolis tehnilistel erialadel ja naised hariduse, humanitaaria ja kunstide ning tervise ja heaolu erialadel 

Ülikoolides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia  ning tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas õpetatavatel tehnilistel erialadel õppijatest on üle 70% mehed. Hariduse õppevaldkonnas on naisi 89%, tervise ja heaolu valdkonnas 83% ning humanitaaria ja kunstide valdkonnas 68%.

Graafik: 2.1.4. Ülikoolis õppijate osatähtsus õppevaldkonna ja soo järgi 2022/2023 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Suured erinevused õppurite soolises jaotuses esinevad ka õppekavarühmade lõikes

 Hariduse õppevaldkonnas tervikuna on meessoost õppurite osatähtsus 11%. Õppekavarühmade lõikes erineb meeste osatähtsus 0,4%-st (koolieelikute õpetajad) kuni 20%-ni (aineõpetajad).

Graafik: 2.1.5. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavarühmade lõikes hariduse õppevaldkonnas 2022/2023 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Teeninduse õppevaldkonnas tervikuna on meeste ja naiste osatähtsus tasakaalus (mehi 58%, naisi 42%). Õppevaldkond koosneb kahest õppekavagrupist „sport“ ja „isikuteenindus“. Isikuteeninduse õppekavagrupis on meeste osatähtsus oluliselt väiksem (mehi 20%, naisi 80%) kui õppevaldkonnas tervikuna.

Graafik: 2.1.6. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavagruppide lõikes teeninduse õppevaldkonnas 2022/2023 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Humanitaaria ja kunstide õppevaldkonnas tervikuna õpib 2022/23 õppeaastal 32% mehi ja 68% naisi. Usuteaduse ja humanitaaria õppekavagrupis ulatub meeste osatähtsus 42%-ni. Keele ja kultuuri erialal on meeste osatähtsus ainult 21%.

Graafik: 2.1.7. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavagruppide lõikes humanitaaria ja kunstide õppevaldkonnas 2022/2023 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Tervise ja heaolu õppevaldkonnas tervikuna õpib 17% mehi ja 83% naisi. Meditsiini õppekavagrupis ulatub meeste osatähtsus 29%-ni, kuid sotsiaalteenuste õppekaval jääb meeste osatähtsus 10% juurde.

Graafik: 2.1.8. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavagruppide lõikes tervise ja heaolu õppevaldkonnas 2022/2023 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Info ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkonna õppijatest moodustasid 2022/23 õppeaastal naised 32% ja mehed 68% (2020/21 õppeaastal vastavalt mehi 71% ja naisi 29%). Õppekavarühmade lõikes naiste ja meeste osatähtsused erinevad oluliselt.   Arvutikasutuse õppekavarühmas õppijatest moodustavad naised 68%, samas kui andmebaaside ja võrgu disaini ja halduse õpperühmas on naiste osatähtsus ainult 21%. 

Graafik: 2.1.9. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavarühmade lõikes info ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkonnas 2022/2023 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

2022/2023 õppeaastal tehnika, tootmise ja ehituse  õppevaldkonnas õppijatest 70% olid mehed ja 30% naised. Õppevaldkonda kuulub 15 õppekavarühma. Meeste ja naiste osatähtsus on enam vähem tasakaalus  viies õppekavarühmas: tehnika ja tootmise interdistsiplinaarne õpe (naisi 51%, mehi 49%), arhitektuur ja linnaplaneerimine (mehi 44%, naisi 56%), muu tootmine ja töötlemine (mehi 56%, naisi 44%), kaevandamine ja rikastamine (mehi 52%, naisi 48%) ja keemiatehnoloogia ja protsessid (mehi 49%, naisi 51%). Meeste osatähtsus on 75% või kõrgem  viies õppekavarühmas: elektrienergia ja energeetika (91%), elektroonika ja automaatika (85%), mehaanika ja metallitöö (93%), mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika (93%) ja materjalide töötlemine (klaas, paber, plast, puit) (76%). Naiste osatähtsus on suurim tekstiili, rõivaste ja jalatsite valmistamise (96%) ja toiduainete töötlemise (78%) ja keskkonnakaitsetehnoloogia (71%) õppekavarühmas.

Graafik: 2.1.10. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavarühmade lõikes tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas 2022/2023 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Naised valivad huvikoolis muusika, kunsti ja kultuuri alad ning mehed tehnika ja spordi

Kõigi huvikoolides õppijate hulgas on meeste ja naiste osatähtsus enam vähem tasakaalus (mehi 48,5%, naisi 51,5%. Olulisi erinevusi õppurite soolises jaotuses ei esine ka erinevat emakeelt kõnelevate õppurite puhul.

Graafik: 2.1.11. Õppurite arv huvikoolides soo ja emakeele lõikes, tuhat (Allikas: Haridussilm)

 Olulised soolised erinevused kerkivad esile, kui analüüsida naiste ja meeste osatähtsust erinevate õppekavade lõikes.  Naised tegelevad rohkem muusika ja kunsti (74%) ja üldkultuuri (57%) aladega ning mehed peamiselt tehnika (75%) ja spordialadega (62%).

Graafik: 2.1.12. Nais- ja meessoost õppurite arv huvikoolide erinevatel õppekavadel 2022/2023 õ-a (Allikas: Haridussilm)