Haridusvalikud Õpingute katkestamine Haridustase Oskused Hariduse kättesaadavus

Haridusvalikud

Aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks on vajalik tagada nüüdisaegsete oskustega töötajate järelkasv. Euroopa 2020 strateegias on seatud eesmärgiks, et 30-34 aastastest elanikest vähemalt 40% omaks aastaks 2020 kõrgharidust. Kõrgem haridustase on oluline ka tööhõive suurendamiseks ja vaesusesse langemise vähendamiseks. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014-2020 on seatud eesmärgiks aastaks 2023 saavutada üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse tasemel õppurite suhteks 60%/ 40%. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kohaselt liigutakse selle poole, et kõrghariduse tasemel üliõpilaskond peegeldaks ühiskonna kooseisu, sh soolist.

Noormehed valivad põhikooli järel kutseõppe, tütarlapsed jätkavad haridusteed gümnaasiumis ja ülikoolis

Põhikooli lõpetajate hulgas on poisse ja tüdrukuid läbi aastate olnud enam vähem võrdselt. Põhikooli järgsed haridusvalikud poiste ja tüdrukute puhul erinevad – poisid valivad pigem kutseõppe ja tüdrukud jätkavad õpinguid gümnaasiumis. Aastatel 2014-2019 on gümnaasiumis õppivate noormeeste osatähtsus püsinud samal tasemel (44% ümber).   Kõigist põhiharidusel baseeruvas kutseõppes õppijatest moodustasid 2019. aastal noormehed 56,4%  ja tütarlapsed 43,6%. Tütarlaste osakaal põhiharidusel baseeruvas kutseõppes on ajavahemikus 2014-2019 kasvanud 7,8 protsendipunkti võrra. Kõigi 0-19 aastaste kutseõppes õppijate hulgas oli 2019/2020 õppeaastal naissoost õppureid aga ainult 34,5% (Haridussilm).

Graafik 2.1.1. Naisõppurite osatähtsus üldhariduses, kutsehariduses ja kõrghariduses, % (Allikas: Statistikaamet, HTG07)

Meeste osakaal magistriõppes jääb alla 40%

Üle poole  kõrghariduse omandajatest moodustavad naissoost õppurid (58,8%). Naissoost õppurite osakaal on püsinud samal tasemel juba pikemat aega. Meessoost õppureid oli 2019. aastal enim bakalaureuseõppes (43,3%) ja doktoriõppes (43%). Kui magistriõppes moodustavad meessoost õppurid keskmiselt 37,4%, siis doktoriõppes on meessoost õppurite osatähtsus kasvanud juba 43%-ni.

Vanuse kasvades naiste osakaal kutseõppeasutustes õppijate hulgas suureneb

0-19 aastaste vanuserühmas on naissoost õppijate osatähtsus 2019/2020 õ-a 34,5%.  20-24 aastaste kutseõppeasutusetes õppijate hulgas on naisi juba 50,7% ja üle 25 aastaste vanuserühmas  moodustavad naissoost õppurid juba enamuse, ehk 63,2%.

Graafik: 2.1.2. Kutseõppeasutustes õppijate arv soo ja vanusrühma lõikes, tuhat  (Allikas: Haridussilm)

Naised ja mehed on kutseõppeasutustes koondunud erinevatesse õppesuundadesse

2019/2020 õppeaastal kutseõppeasutustes õpetatavatel 14 õppesuunal on naiste ja meeste osatähtsus tasakaalus (vahemikus 40-60%) transporditeenuste (mehi 55%, naisi 45%) ja põllumajanduse (mehi 41%, naisi 59%) õppesuunal. Tootmise ja töötlemise õppesuunal on võrreldes 2018/2019 õppeaastaga naiste osakaal kasvanud 66%-ni (2018/2019 õ-a 63%).

Alla 25% naisi õpib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (19%) ja metsanduse (18%) õppesuunal. Alla 10% naisõppureid on kalanduse (7%) ja tehnika (7%) õppesuunal. Võrreldes 2014. aastaga on naiste osatähtsus enim kasvanud arhitektuuri ja ehituse õppesuunal (6 pp) ja enim vähenenud kalanduse õppesuunal (-7pp).

Meeste osatähtsus on 25%-st väiksem ärinduse ning halduse (15%) õppesuunal. Heaolu õppesuunal on meessoost õppureid ainult 3%.

Graafik 2.1.3. Kutseõppeasutuses õppijate osatähtsus soo ja õppesuundade järgi 2019/2020 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Soolist segregeeritust esineb ka kutseõppeasutuste lõikes. Kutseõppeasutused jagunevad tihti nn poiste ja tüdrukute koolideks. Väikseima naissoost õppurite osatähtsusega (alla 10%) koolid on: Eesti Merekool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool ja Eesti Lennuakadeemia, mis valdavalt pakuvad õpet nn traditsiooniliselt meeste ametiteks peetud erialadel. Naissoost õppurite osatähtsus moodustab üle 90% Juuksurite Erakoolis Maridel, Eesti Esimeses Erakosmeetikakoolis ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis.

Mehed õpivad ülikoolis tehnilistel erialadel ja naised hariduse, humanitaaria ning tervise ja heaolu erialadel 

Ülikoolides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia  ning tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas õpetatavatel tehnilistel erialadel õppijatest on üle 70% mehed. Hariduse õppevaldkonnas on naisi üle 90%, tervise ja heaolu valdkonnas üle 80% ning humanitaaria ja kunstide valdkonnas 68%.

Graafik: 2.1.4. Ülikoolis õppijate osatähtsus õppevaldkonna ja soo järgi 2019/2020 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Suured erinevused õppurite soolises jaotuses esinevad ka õppekavarühmade lõikes

 Hariduse õppevaldkonnas tervikuna on meessoost õppurite osatähtsus 9%. Õppekavarühmade lõikes erineb meeste osatähtsus 1%-st (koolieelikute õpetajad) kuni 17%-ni (aineõpetajad).

Graafik: 2.1.5. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavarühmade lõikes hariduse õppevaldkonnas 2019/2020 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Teeninduse õppevaldkonnas tervikuna on meeste ja naiste osatähtsus tasakaalus (mehi 57%, naisi 43%). Õppevaldkond koosneb kahest õppekavagrupist „sport“ ja „isikuteenindus“. Isikuteeninduse õppekavagrupis on meeste osatähtsus oluliselt väiksem (mehi 19%, naisi 81%) kui õppevaldkonnas tervikuna.

Graafik: 2.1.6. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavagruppide lõikes teeninduse õppevaldkonnas 2019/2020 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Humanitaaria ja kunstide õppevaldkonnas tervikuna õppis 2019/2020 õppeaastal 32% mehi ja 68% naisi. Usuteaduse õppekavagrupis ulatus meeste osatähtsus 44%-ni, humanitaarias 46%-ni ja muusika ja teatrikunstis 41%-ni. Keele ja kultuuri erialal oli meeste osatähtsus aga ainult 17%.

Graafik: 2.1.7. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavagruppide lõikes humanitaaria ja kunstide õppevaldkonnas 2019/2020 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Tervise ja heaolu õppevaldkonnas tervikuna õpib 16% mehi ja 84% naisi. Meditsiini õppekavagrupis ulatub meeste osatähtsus 29%-ni, kuid sotsiaalteenuste õppekaval jääb meeste osatähtsus 8% juurde.

Graafik: 2.1.8. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavagruppide lõikes tervise ja heaolu õppevaldkonnas 2019/2020 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Info ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkonna õppijatest moodustasid 2019/2020 õppeaastal mehed 71% ja naised 29%. Õppekavarühmade lõikes naiste ja meeste osatähtsused erinevad oluliselt.   Arvutikasutuse õppekavarühmas õppijatest moodustavad naised 62%, samas kui andmebaaside ja võrgu disaini ja halduse õpperühmas on naiste osatähtsus ainult 21%. 

Graafik: 2.1.9. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavarühmade lõikes info ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkonnas 2019/2020 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

2019/2020 õppeaastal tehnika, tootmise ja ehituse  õppevaldkonnas õppijatest 70% olid mehed ja 30% naised. Õppevaldkonda kuulub 14 õppekavarühma. Meeste ja naiste osatähtsus on enam vähem tasakaalus  kolmes õppekavarühmas: tehnika ja tootmise interdistsiplinaarne õpe (naisi 57%, mehi 43%), arhitektuur ja linnaplaneerimine (mehi 41%, naisi 59%) ja muu tootmine ja töötlemine (mehi 57%, naisi 43%). Meeste osatähtsus on 75% või kõrgem  viies õppekavarühmas: elektrienergia ja energeetika (91%), elektroonika ja automaatika (87%), mehaanika ja metallitöö (97%), mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika (95%) ja ehitus ja tsiviilrajatised (75%). Naiste osatähtsus on suurim tekstiilmaterjalide töötlemise (97%) ja toiduainete töötlemise õppekavarühmas (78%).

Graafik: 2.1.10. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavarühmade lõikes tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas 2019/2020 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Naised valivad huvikoolis muusika, kunsti ja kultuuri alad ning mehed tehnika ja spordi

Kõigi huvikoolides õppijate hulgas on meeste ja naiste osatähtsus enam vähem tasakaalus (mehi 46%, naisi 54%. Olulisi erinevusi õppurite soolises jaotuses ei esine ka erinevat emakeelt kõnelevate õppurite puhul.

Graafik: 2.1.11. Õppurite arv huvikoolides soo ja emakeele lõikes, tuhat (Allikas: Haridussilm)

 Olulised soolised erinevused kerkivad esile, kui analüüsida naiste ja meeste osatähtsust erinevate õppekavade lõikes.  Naised tegelevad rohkem muusika ja kunsti (73%) ja üldkultuuri (62%) aladega ning mehed peamiselt tehnika (77%) ja spordialadega (59%).

Graafik: 2.1.12. Nais- ja meessoost õppurite arv huvikoolide erinevatel õppekavadel 2019/2020 õ-a (Allikas: Haridussilm)