Töö ja pereelu ühitamine

Täiskasvanuhooldusteenuse puudumise tõttu osaajaga töötavate või mitteaktiivsete hoolduskoormusega inimeste arv väheneb

Aastatel 2014-2020 on inimeste arv, kes töötavad osaajaga või on mitteaktiivsed selle tõttu, et neil puuduvad vajalikud lapsehooldusteenused vähenenud 1,7 tuhande inimese võrra. Võrreldes 2019. aastaga on lapsehooldusteenuse puudumise tõttu mitteaktiivsete või osaajaga töötavate inimeste arv kasvanud 600 inimese võrra.  Täiskasvanuhoolduse teenuse puudumise tõttu mitteaktiivsete või osaajaga töötavate inimeste arv vähenes 2020. aastaks 1,7 tuhande inimeseni, mis on perioodil 2014-2020 madalaim näitaja. 

Graafik 1.6.1. Hoolduskohustusega osalise tööajaga ja mitteaktiivsete arv, tuhat (Allikas: Statistikaamet, TKS06)

Meeste osatähtsus vanemahüvituse saajate hulgas jõudis 33,5 protsendini

Vanemahüvitise saajate hulgas on meeste osakaal aastatel 2014-2021 järjepidevalt suurenenud. Kuni 2019. aastani oli kasv võrdlemisi aeglane. Ajavahemikus 2019-2021 toimus kiire tõus ja meeste osatähtsus vanemahüvitise saajate hulgas kasvas 11,5 protsendipunkti võrra ning jõudis 33,5 protsendini.

Graafik 1.6.2. Vanemahüvitise saajate osatähtsus soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TKS07)

Isapuhkust kasutab ligi 75 protsenti meestest

Isapuhkuse kasutajate osatähtsus kasvas aastatel 2014-2021 32,7 protsendipunkti võrra. Kui 2014. aastal kasutas isapuhkust 42,21% isaks saanutest, siis 2021. aastal oli isapuhkuse kasutajate osatähtsus juba 74,7%. Suurim tõus (+14,7 pp) toimus ajavahemikus 2020-2021.

Graafik: 1.6.3. Isapuhkuse kasutajate osatähtsus sündinud laste arvust, % (Allikas: Statistikaamet, TKS08)