Tööhõive teaduses Teaduskarjäär Innovatsioon ja ettevõtlikkus

Teaduskarjäär

Sooline lõhe doktorikraadiga isikute arvus matemaatika, IKT, tööstuse ja ehituse erialal on vähenenud

Aastatel 2014-2017 kasvas doktorikraadiga isikute arv matemaatika  IKT, tööstuse ja ehituse erialal nii naiste kui meeste hulgas ja sooline lõhe doktorikraadiga meeste ja naiste vahel vähenes ühe protsendipunktini. 2018. aastal vähenes doktorikraadiga isikute arv nii naiste kui meeste hulgas, kuid sooline lõhe ei suurenenud ja jäi püsima 1 pp tasemele. 2019. aastal püsis sooline lõhe doktorikraadiga meeste ja naiste vahel 2018. aasta tasemel.

Graafik 3.2.1. 25-34 aastaste doktorikraadiga isikute arv matemaatika, IKT, tööstuse, ehituse erialal 1000 inimese kohta soo järgi (Allikas: Eurostat, educ_uoe_grad07)

Doktoriõppe lõpetab rohkem naisi kui mehi

2020. aastal lõpetas doktoriõppe 128 naist ja 93 meest. Naiste osatähtsus doktoriõppe lõpetajate hulgas oli 2020. aastal 58%, mis on 4 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2019. aastal.  Perioodil 2014-2020 oli naiste  osatähtsus doktoriõppe lõpetajate hulgas kõrgeim 2017. aastal (58%) ja kõige madalam 2018. aastal (48%). Viimati oli naiste osatähtsus doktoriõppe lõpetajate hulgas nii madal 2009. aastal.

Graafik 3.2.2. Doktoriõppe lõpetanute arv soo järgi (Allikas: Statistikaamet, HT296)

Naisprofessorite osakaal kasvab

2016. aastal moodustasid kõigist professoritest naised 24,3%, mis on 0,6 protsendipunkti võrra kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Võrreldes 2014. aastaga on naiste osatähtsus professorite hulgas kasvanud 7,1 protsendipunkti.

Graafik: 3.2.3. Naiste osatähtsus professorite hulgas, % (Allikas: ERA Progress Report, https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/strategy/era/progress-report_en#past)

Naiste osatähtsus Teaduste Akadeemia juhtorganite ja otsustuskogude liikmete hulgas on märkimisväärselt kasvanud

Kui 2019. aastal ei olnud EIGE andmetel Eestis Teaduste Akadeemia juhtorganite ja otsustuskogude liikmete hulgas ühtegi naist, siis 2021. aastaks on naiste osatähtsus kasvanud juba 16,7%-ni. Euroopa Liidus keskmiselt oli 2021. aastal naisi vastavates organites ja otsustuskogudes 26,6%.

Graafik 3.2.4. Teaduste Akadeemia ja kõrgemate juhtorganite ja otsustuskogude liikmete osatähtsus soo järgi, % (Allikas: EIGE, pdt_wmid_acadsci.xlsx)

Naiste osatähtsus teadustegevust rahastavate organisatsioonide kõrgemates juhtorganites on Eestis 2 korda madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt

2021. aastal oli Eestis naiste osatähtsus teadustegevust rahastavates kõrgemates juhtorganites ainult 16,7%. Euroopa Liidus keskmiselt oli 2021. aastal teadustegevust rahastavates kõrgemates juhtorganites naisi 40,3%. Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus keskmiselt on naiste osatähtsus teadustegevust rahastavates kõrgemates juhtorganites viimasel aastal kasvanud.

Graafik 3.2.5. Teadustegevust rahastavate organisatsioonide kõrgemate juhtorganite sooline koosseis, % (Allikas: EIGE, pdt_wmid_resfund.xlsx)