Majanduslik toimetulek NEET-noored Teenuste kättesaadavus

Majanduslik toimetulek

Kõrgem haridustase vähendab vaesusriski

Suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid on põhihariduse või madalama haridusega inimestel kolm kuni neli korda kõrgem kui kõrgharidusega inimestel. Kui varasematel aastatel oli sooline lõhe suhtelise vaesuse määras suurim põhi- või madalama haridusega inimeste puhul, siis 2018. aastal oli sooline lõhe suurim kesk- või kutsekeskharidusega inimeste puhul (meestel 20% ja naistel 21,5%). Kõrgharidusega meeste ja naiste suhtelise vaesuse määr erines 0,3 pp võrra (meestel 7,9% ja naistel 8,2%). Põhihariduse või madalama haridusega meeste suhtelise vaesuse määr 2018. aastal oli 27,2 % ja ületas sama haridustasemega naiste suhtelise vaesuse määra 0,5 pp võrra..

Graafik 4.1.1. 16-64 aastaste suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid soo ja haridustaseme järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES21)

Üle 65 aastastel meestel on seos haridustaseme ja suhtelise vaesuse määra vahel suurem kui samasse vanuserühma kuuluvatel naistel. Sooline lõhe suhtelise vaesuse määras on üle 65 aastaste puhul suurem, kui 16-64 aastaste vanuserühmas keskmiselt. Kõrgharidusega inimeste puhul on sooline lõhe suhtelise vaesuse määras suurem, kui põhihariduse või madalama haridusega inimestel. Suhtelise vaesuse määr on kõrgeim üle 65 aastastel põhihariduse või madalama haridusega naistel, kellest elab suhtelises vaesuses 63,5% (meestest 48,4%). Kõrgharidusega üle 65 aastastest naistest elab suhtelises vaesuses 41% ja meestest ainult 21,4%. Kui 16-64 aastaste vanuserühmas on aastatel 2014-2018 suhtelise vaesuse määr näidanud pigem vähenemistendentsi, siis üle 65 aastaste vanuserühmas on suhtelise vaesuse määr suurenenud sõltumata haridustasemest ja soost.

Graafik 4.1.2. Üle 65 aastaste suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid soo ja haridustaseme järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES21)

Üle 75% üksi elavatest üle 65 aastastest meestest ja naistest elab suhtelises vaesuses

Üksi elavad inimesed kannatavad suuremat puudust. Kuni 64 aastaste inimeste hulgas on suhtelises vaesuses elavaid naisi vähem kui mehi. Üksi elavatest kuni 64 aastastest meestest elas 2018. aastal suhtelises vaesuses 36,8% ja naistest 23,9%. Üle 65 aastaste hulgas oli olukord vastupidine. Rohkem naisi kui mehi elas suhtelises vaesuses (mehi 76,4% ja naisi 78,9%).

Graafik 4.1.3. Üksi elavate meeste ja naiste suhtelise vaesuse määr vanuserühma järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES64)

Kolme ja enama lapsega perede suhteline vaesus on aastatel 2014-2018 vähenenud

Eesti kolme ja enama lapsega perede majanduslik olukord on parem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Euroopa Liidus keskmiselt elas 2018. aastal kolme ja enama lapsega peredest suhtelises vaesuses 29,1% peredest ja Eestis 17,3%. Võrreldes 2014. aastaga on kolme ja enama lapsega peredes suhtelise vaesuse määr vähenenud 9,7 protsendipunkti võrra, kuid jääb kõrgemaks kui ühe või kahe lapsega peredes (12,5%).

 

Graafik 4.1.4. Suhteline vaesus ja sotsiaalne tõrjutus leibkonna tüübi järgi, % elanikkonnast (Allikas: Eurostat, ilc_peps03)

Terviseseisund mõjutab sissetulekut

Halva või väga halva tervisega isikute osakaal sissetulekukvintiili madalamas osas on oluliselt suurem kui kõrgemas osas. 16-64 aastastest halva või väga halva tervisega isikutest kuulus 2019. aastal madalamasse sissetulekukvintiili 18% meestest ja 17% naistest. Üle 65 aastaste hulgas, aga juba 36,2% meestest ja 39,7% naistest. 16-64 aastaste halva või väga halva tervisega meeste ja naiste osatähtsus on madalamas sissetulekukvintiilis alates 2014. aastast suurenenud. Üle 65 aastaste naiste osatähtsus on madalamas sissetulekukvintiilis vähenenud 3,4 protsendipunkti võrra.

Graafik 4.1.5. Halva või väga halva tervisega isikute osatähtsus sissetulekukvintiili, vanuserühma ja soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES13)

Üle 60% töötutest meestest ja vanaduspensionil naistest elavad suhtelises vaesuses

Suhtelise vaesuse määr palgatööd tegevatel meestel ja naistel jääb alla 10%. Ettevõtjate suhtelise vaesuse määr oli 2018. aastal palgatöötajatest neli korda kõrgem (mehed 27,6%, naised 30,8%). Naissoost vanaduspensionäride suhtelise vaesuse määr oli 2018. aastal oluliselt kõrgem kui meessoost pensionäride (mehed 38,7%; naised 56,4%). Töötute hulgas ületas meeste suhtelise vaesuse määr naiste suhtelise vaesuse määra (mehed 57,5%; naised 46%).

2015. aasta andmetel on rohkem kui 16% üle 55 aastastest naistest ja meestest lõpetanud töötamise kuna nende töökoht on koondatud ning üle 10% meestest ja ligi 12% naistest terviseprobleemide tõttu (Statistikaamet, LES71).

Graafik 4.1.6. Suhtelise vaesuse määr hõiveseisundi ja soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES02)

Sügava materiaalse ilmajäetuse määr on aastatel 2014-2018 vähenenud

Sügava materiaalse  määr oli 2018. aastal kõrgeim 18-24 aastaste meeste (4,7%) ja 50-64 aastaste naiste hulgas (4,8%). Võrreldes 2014. aastaga on 2018.aastaks sügava materiaalse ilmajäetuse määr vähenenud 16-64 aastaste vanuserühmas ligi kaks korda. Kõige tagasihoidlikum on vähenemine üle 65 aastaste meeste vanuserühmas, kus sügava materiaalse ilmajäetuse määr on vähenenud ainult 0,3 protsend´ipunkti.

Sügava materiaalse ilmajäetuse määr näitab isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit või 9) telefoni

 

Graafik 4.1.7. Sügava materiaalse ilmajäetuse määr vanuserühma ja soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES01)