Majanduslik toimetulek

Kõrgharidusega meeste suhtelise vaesuse määr on kõrgem kui naistel

Suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid on põhihariduse või madalama haridusega inimestel oluliselt kõrgem kui kõrgharidusega inimestel. Kui aastatel 2015-2017 ületas põhihariduse või madalama haridusega naiste suhtelise vaesuse määr sama haridustasemega meeste suhtelise vaesuse määra, siis alates 2018. aastast on trend vastupidine ja madalama haridusega meeste suhtelise vaesuse määr on kõrgem kui naistel (2021. aastal mehed 31,6%, naised 24,1%). Sooline lõhe 7,5 protsendipunkti.

Kesk- või kutsekeskharidusega isikute puhul on perioodil 2015-2021 naiste suhtelise vaesuse määr olnud jätkuvalt kõrgem kui meestel (2021. aastal mehed 17,6% ja naised 19,8%).

Kõrgharidusega meeste suhtelise vaesuse määr oli alla 10% kuni 2018. aastani ja suurenes 2019. aastal järsult 12, 3%-ni ja püsis samal tasemel ka 2020. aastal (12,5%). 2021. aastal oli kõrgharidusega meeste suhtelise vaesuse määr  11,5%. Kõrgharidusega naiste suhtelise vaesuse määr kerkis samuti aastatel 2019 ja 2020, kuid jäi endiselt alla 10% (2021. aastal 8,9%). Erinevus kõrgharidusega meeste ja naiste suhtelise vaesuse määras oli kuni 2018. aastani väga väike (1-1,5 pp), kuid alates 2019. aastast on sooline lõhe suurenenud (2021. aastal 2,6 pp).

Graafik 4.1.1. 16-64 aastaste suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid soo ja haridustaseme järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES21)

Üle 65 aastastel meestel on seos haridustaseme ja suhtelise vaesuse määra vahel suurem kui samasse vanuserühma kuuluvatel naistel. Sooline lõhe suhtelise vaesuse määras on üle 65 aastaste puhul oluliselt suurem, kui 16-64 aastaste vanuserühmas keskmiselt. Kõrgharidusega inimeste puhul on sooline lõhe suhtelise vaesuse määras suurem, kui põhihariduse või madalama haridusega inimestel. Suhtelise vaesuse määr on 2021. aastal kõrgeim üle 65 aastastel põhihariduse või madalama haridusega naistel, kellest elab suhtelises vaesuses 70,6% (meestest 62,9%). Sooline lõhe oli 2021. aastal suurim kõrgharidusega inimeste puhul. Kõrgharidusega üle 65 aastastest naistest elab suhtelises vaesuses 49,9% ja meestest 31,9% (erinevus 18 pp).

Graafik 4.1.2. Üle 65 aastaste suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid soo ja haridustaseme järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES21)

Üle 75% üksi elavatest üle 65 aastastest meestest ja naistest elab suhtelises vaesuses

Üksi elavad inimesed kannatavad suuremat puudust. Kuni 64 aastaste inimeste hulgas on suhtelises vaesuses elavaid naisi vähem kui mehi. Üksi elavatest kuni 64 aastastest meestest elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 37,1% ja naistest 24,8%. Üle 65 aastaste hulgas on vastupidiselt suhtelises vaesuses elavaid naisi rohkem kui mehi. 2021. aastal elas suhtelises vaesuses üle 65 aastastest meestest 77,8% ja naistest 82,2 (sooline lõhe 4,4 pp).

Graafik 4.1.3. Üksi elavate meeste ja naiste suhtelise vaesuse määr vanuserühma järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES64)

Kolme ja enama lapsega perede suhteline vaesus on aastatel 2014-2019 vähenenud

Eesti kolme ja enama lapsega perede majanduslik olukord on parem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Euroopa Liidus keskmiselt elas 2019. aastal kolme ja enama lapsega peredest suhtelises vaesuses 27,0% peredest ja Eestis 16,6%. Võrreldes 2014. aastaga on kolme ja enama lapsega peredes suhtelise vaesuse määr vähenenud 10,4 protsendipunkti võrra, kuid jääb kõrgemaks kui ühe lapsega peredes (10,7%). Kahe täiskasvanu ja kahe lapsega perede suhtelise vaesuse määr oli 2019. aastal 0,7 pp võrra kõrgem kui kahe täiskasvanu ja kolme või enama lapsega peredes.

Graafik 4.1.4. Suhteline vaesus ja sotsiaalne tõrjutus leibkonna tüübi järgi, % elanikkonnast (Allikas: Eurostat, ilc_peps03)

Terviseseisund mõjutab sissetulekut

Halva või väga halva tervisega isikute osakaal sissetulekukvintiili madalamas osas on oluliselt suurem kui kõrgemas osas. 16-64 aastastest halva või väga halva tervisega isikutest kuulus 2022. aastal madalamasse sissetulekukvintiili 18,1% meestest ja 16,2% naistest ja kõrgemasse sissetulekukvintiili ainult 2,8% meestest ja 2,2% naistest. Üle 65 aastaste hulgas kuulus madalamasse sissetulekukvintiili, aga juba 31,2% meestest ja 38,8% naistest. Võrreldes 2014. aastaga on halva või väga halva tervisega üle 65 aastaste meeste ja naiste osatähtsus madalamas sissetulekukvintiilis vähenenud naiste puhul 4,3 pp võrra ja meeste puhul 6 pp võrra.

Graafik 4.1.5. Halva või väga halva tervisega isikute osatähtsus sissetulekukvintiili, vanuserühma ja soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES13)

Suhteline vaesus on suurim töötutel meestel ja vanaduspensionil olevatel naistel

Suhtelise vaesuse määr palgatööd tegevatel meestel ja naistel jäi 2021. aastal alla 10% (mehed 9,2%, naised 7,7%). Ettevõtjate suhtelise vaesuse määr oli 2021. aastal palgatöötajatest oluliselt kõrgem (mehed 30,1%, naised 30,7%). Naissoost vanaduspensionäride suhtelise vaesuse määr on oluliselt kõrgem kui meessoost pensionäridel (2021. aastal mehed 50,8%; naised 64,7%). Töötute hulgas ületas meeste suhtelise vaesuse määr naiste suhtelise vaesuse määra (mehed 46,3%; naised 32,7%).

Graafik 4.1.6. Suhtelise vaesuse määr hõiveseisundi ja soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES02)

Sügava materiaalse ilmajäetuse määr on aastatel 2014-2018 vähenenud

Sügava materiaalse  määr oli 2018. aastal kõrgeim 18-24 aastaste meeste (4,7%) ja 50-64 aastaste naiste hulgas (4,8%). Võrreldes 2014. aastaga on 2018.aastaks sügava materiaalse ilmajäetuse määr vähenenud 16-64 aastaste vanuserühmas ligi kaks korda. Kõige tagasihoidlikum on vähenemine üle 65 aastaste meeste vanuserühmas, kus sügava materiaalse ilmajäetuse määr on vähenenud ainult 0,3 protsend´ipunkti.

Sügava materiaalse ilmajäetuse määr näitab isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit või 9) telefoni

Graafik 4.1.7. Sügava materiaalse ilmajäetuse määr vanuserühma ja soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES01)

Madalaimat sissetulekut saavate naiste hulk kasvab ja meeste hulk kahaneb

Ajavahemikus 2014-2020 on madalaimasse sissetulekukvintiili kuuluvate naiste osatähtsus kasvanud 0,8 pp võrra ja meeste osatähtsus kahanenud 0,9 pp võrra.

2020. aastal kuulus madalaimasse sissetulekukvintiili 22,3% naistest ja 17,4% meestest. Alates 2012. aastast on madalaimasse sissetulekukvintiili kuuluvate naiste hulk tõusutrendis ja meeste hulk langustrendis. Naiste osatähtsus on suurem madalama sissetulekuga kvintiilides (esimeses ja teises).  Meeste osatähtsus on suurem kõrgema sissetulekuga kvintiilides (alates kolmandast kvintiilist). Kõrgeima sissetulekuga kvintiili (viies kvintiil) kuulus 2020. aastal 21,7% meestest ja 18,5% naistest.

Graafik 4.1.8. Elanikud sissetulekukvintiili ja soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, ST01)

Muust rahvusest elanike hulgas on rohkem madalama sissetulekuga inimesi kui eestlaste hulgas

Madalama sissetulekuga elanikkonna hulka (esimesse ja teise kvintiili) kuulus 2020. aastal muust rahvusest elanikest 46,4% ja eesti rahvusest elanikest 37,6%. Kõrgema sissetulekuga elanikkonna hulka (neljandasse ja viiendasse kvintiili) kuulus 42,6% eestlastest ja ainult 33,2% muust rahvusest elanikest. Muust rahvusest elanike osatähtsus madalaima sissetulekuga (esimene kvintiil) elanikkonna hulgas on oluliselt suurem kui eesti rahvusest elanike osatähtsus (eestlased 18,1%, muust rahvusest elanikud 25%) ja oluliselt väiksem kõrgeima sissetulekuga (viies kvintiil) elanikkonna hulgas (eestlased 22,2%, muust rahvusest elanikud 14,3%).

Graafik 4.1.9. Elanikud sissetulekukvintiili ja rahvuse järgi (Allikas: Statistikaamet, ST04)