Majanduslik toimetulek NEET-noored Teenuste kättesaadavus

Majanduslik toimetulek

Kõrgharidusega meeste suhtelise vaesuse määr on kõrgem kui naistel

Suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid on põhihariduse või madalama haridusega inimestel oluliselt kõrgem kui kõrgharidusega inimestel. Kui aastatel 2014-2017 ületas põhihariduse või madalama haridusega naiste suhtelise vaesuse määr sama haridustasemega meeste suhtelise vaesuse määra, siis alates 2018. aastast on trend vastupidine ja madalama haridusega meeste suhtelise vaesuse määr on kõrgem kui naistel (2020. aastal mehed 25,3%, naised 20,8%). Sooline lõhe 4,5 protsendipunkti.

Kesk- või kutsekeskharidusega isikute puhul on perioodil 2014-2020 naiste suhtelise vaesuse määr olnud jätkuvalt kõrgem kui meestel (2020. aastal mehed 17,1% ja naised 19,8%).

Kõrgharidusega meeste suhtelise vaesuse määr oli alla 10% kuni 2018. aastani ja suurenes 2019. aastal järsult 12, 3%-ni ja püsis samal tasemel ka 2020. aastal (12,5%). Kõrgharidusega naiste suhtelise vaesuse määr on aastatel 2019 ja 2020 samuti kerkinud, kuid jääb endiselt alla 10% (2020. aastal 9,4%). Erinevus kõrgharidusega meeste ja naiste suhtelise vaesuse määras oli kuni 2018. aastani väga väike (1-1,5 pp), kuid alates 2019. aastast on sooline lõhe suurenenud (2020. aastal 3.1 pp).

Graafik 4.1.1. 16-64 aastaste suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid soo ja haridustaseme järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES21)

Üle 65 aastastel meestel on seos haridustaseme ja suhtelise vaesuse määra vahel suurem kui samasse vanuserühma kuuluvatel naistel. Sooline lõhe suhtelise vaesuse määras on üle 65 aastaste puhul oluliselt suurem, kui 16-64 aastaste vanuserühmas keskmiselt. Kõrgharidusega inimeste puhul on sooline lõhe suhtelise vaesuse määras suurem, kui põhihariduse või madalama haridusega inimestel. Suhtelise vaesuse määr on 2020. aastal kõrgeim üle 65 aastastel põhihariduse või madalama haridusega naistel, kellest elab suhtelises vaesuses 57,8% (meestest 38,9%). Sooline lõhe oli 2020. aastal suurim kõrgharidusega inimeste puhul. Kõrgharidusega üle 65 aastastest naistest elab suhtelises vaesuses 40,9% ja meestest ainult 16,1% (erinevus 24,8 pp).

Graafik 4.1.2. Üle 65 aastaste suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid soo ja haridustaseme järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES21)

Üle 75% üksi elavatest üle 65 aastastest meestest ja naistest elab suhtelises vaesuses

Üksi elavad inimesed kannatavad suuremat puudust. Kuni 64 aastaste inimeste hulgas on suhtelises vaesuses elavaid naisi vähem kui mehi. Üksi elavatest kuni 64 aastastest meestest elas 2019. aastal suhtelises vaesuses 38,7% ja naistest 25,7%. Üle 65 aastaste suhtelises vaesuses elavate naiste ja meeste osatähtsused oluliselt ei erine. 2019. aastal elas suhtelises vaesuses üle 65 aastastest meestest 77,7% ja naistest 76,6%.

Graafik 4.1.3. Üksi elavate meeste ja naiste suhtelise vaesuse määr vanuserühma järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES64)

Kolme ja enama lapsega perede suhteline vaesus on aastatel 2014-2019 vähenenud

Eesti kolme ja enama lapsega perede majanduslik olukord on parem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Euroopa Liidus keskmiselt elas 2019. aastal kolme ja enama lapsega peredest suhtelises vaesuses 27,0% peredest ja Eestis 16,6%. Võrreldes 2014. aastaga on kolme ja enama lapsega peredes suhtelise vaesuse määr vähenenud 10,4 protsendipunkti võrra, kuid jääb kõrgemaks kui ühe lapsega peredes (10,7%). Kahe täiskasvanu ja kahe lapsega perede suhtelise vaesuse määr oli 2019. aastal 0,7 pp võrra kõrgem kui kahe täiskasvanu ja kolme või enama lapsega peredes.

 

Graafik 4.1.4. Suhteline vaesus ja sotsiaalne tõrjutus leibkonna tüübi järgi, % elanikkonnast (Allikas: Eurostat, ilc_peps03)

Terviseseisund mõjutab sissetulekut

Halva või väga halva tervisega isikute osakaal sissetulekukvintiili madalamas osas on oluliselt suurem kui kõrgemas osas. 16-64 aastastest halva või väga halva tervisega isikutest kuulus 2020. aastal madalamasse sissetulekukvintiili 15,9% meestest ja 13,8% naistest ja kõrgemasse sissetulekukvintiili ainult 2,3% meestest ja 2,6% naistest. Üle 65 aastaste hulgas kuulus madalamasse sissetulekukvintiili, aga juba 28,2% meestest ja 34,4% naistest. Võrreldes 2014. aastaga on halva või väga halva tervisega üle 65 aastaste meeste ja naiste osatähtsus madalamas sissetulekukvintiilis vähenenud naiste puhul 8,7 pp võrra ja meeste puhul 9 pp võrra.

Graafik 4.1.5. Halva või väga halva tervisega isikute osatähtsus sissetulekukvintiili, vanuserühma ja soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES13)

Suhteline vaesus on suurim töötutel meestel ja vanaduspensionil olevatel naistel

Suhtelise vaesuse määr palgatööd tegevatel meestel ja naistel jäi 2020. aastal alla 10% (mehed 7,8%, naised 7,1%). Ettevõtjate suhtelise vaesuse määr oli 2020. aastal palgatöötajatest neli korda kõrgem (mehed 34,1%, naised 28,9%). Võrreldes 2018. aastaga on meessoost ettevõtjate suhtelise vaesuse määr kasvanud 6,5 pp võrra. Naissoost vanaduspensionäride suhtelise vaesuse määr oli 2020. aastal oluliselt kõrgem kui meessoost pensionäride (mehed 33%; naised 55,4%). Töötute hulgas ületas meeste suhtelise vaesuse määr naiste suhtelise vaesuse määra (mehed 46%; naised 40,2%).

2015. aasta andmetel on rohkem kui 16% üle 55 aastastest naistest ja meestest lõpetanud töötamise kuna nende töökoht on koondatud ning üle 10% meestest ja ligi 12% naistest terviseprobleemide tõttu (Statistikaamet, LES71).

Graafik 4.1.6. Suhtelise vaesuse määr hõiveseisundi ja soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES02)

Sügava materiaalse ilmajäetuse määr on aastatel 2014-2018 vähenenud

Sügava materiaalse  määr oli 2018. aastal kõrgeim 18-24 aastaste meeste (4,7%) ja 50-64 aastaste naiste hulgas (4,8%). Võrreldes 2014. aastaga on 2018.aastaks sügava materiaalse ilmajäetuse määr vähenenud 16-64 aastaste vanuserühmas ligi kaks korda. Kõige tagasihoidlikum on vähenemine üle 65 aastaste meeste vanuserühmas, kus sügava materiaalse ilmajäetuse määr on vähenenud ainult 0,3 protsend´ipunkti.

Sügava materiaalse ilmajäetuse määr näitab isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit või 9) telefoni

 

Graafik 4.1.7. Sügava materiaalse ilmajäetuse määr vanuserühma ja soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES01)