Haridusvalikud Õpingute katkestamine Haridustase Oskused Hariduse kättesaadavus

Õpingute katkestamine

Euroopa Liit on seadnud aastaks 2020 eesmärgiks alandada enneaegselt õpinguid katkestanute osakaalu vanuserühmas 18-24 aastat alla 10%. Eesti on seadnud eesmärgiks viia põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte  osakaal 18-24 aastaste vanusgrupis 9,5%-ni aastaks 2020. 

Õpinguid katkestab kaks korda rohkem poisse kui tüdrukuid

2019. aastal moodustas põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte  osakaal 18-24 aastaste vanusgrupis 9,9%, millega täideti ELi 2020 aastaks seatud eesmärk. Ajavahemikus 2014-2019 vähenes 18-24 aastaste põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste noormeeste osakaal 12,7 %-ni. Õpinguid mittejätkavate tütarlaste osakaal on ajavahemikus 2014-2019 vähenenud 7,9 %-lt 6,9%-ni. Muust rahvusest elanike hulgas vähenes õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste noorte osatähtsus ajavahemikus 2014-2019 9,3%-lt kuni 9%-ni. Eesti rahvusest noorte hulgas on õpinguid mittejätkavate noorte osatähtsus   samas ajavahemikus vähenenud 13%-lt 10,2%-ni.

Graafik 2.2.1. Põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte osakaal soo järgi 18-24 aastaste vanusgrupis, % (Allikas: Statistikaamet, LES11)

18-24 aastastest õpingud katkestanud noormeestest on enamus asunud tööle

Noorte osatähtsus, kes õpingute katkestamisel asub tööle kasvas aastatel 2014-2018 jõudsalt. Kui 2014. aastal töötas 18-24 aastastest õpingud katkestanud noormeestest 66%, siis 2018. aastal juba 71%. Õpingud katkestanud tütarlaste puhul oli tööle asunute osakaalu kasv veel kiirem. Kui 2014. aastal töötas õpingud katkestanud tütarlastest 44%, siis 2018. aastaks oli see kasvanud juba 60%-ni. 2019. aastal toimus oluline tagasilangus ja õpingud katkestanud noormeestest suundus tööle 65% ja tütarlastest ainult 45%.

 

Graafik 2.2.2. 18-24 aastaste õpingud katkestanud noorte osatähtsus soo ja tööhõive seisundi järgi, % (Allikas: Eurostat, edat_lfse_14 )

Kutseõppes katkestab õpingud keskmiselt iga viies õppur

2018/2019 õppeaastal katkestas kutseõppe erinevatel tasemetel kokku oma õpingud 21% noormeestest ja 18% tütarlastest. 2014. aastaga võrreldes on katkestanute osatähtsus püsinud samal tasemel nii noormeeste kui tütarlaste puhul.

2018/2019 õppeaastal oli enim õpinguid katkestanuid keskharidusel põhinevas õppes (meestest 26%, naistest 21%). Väikseim on katkestanute osakaal põhiharidusel baseeruvas õppes (meestest 20%, naistest 16%). Sooline erinevus katkestanute osakaalus jäi 2018/2019 õppeaastal kutseõppe erinevatel tasemetel vahemikku 4-5 protsendipunkti.

Graafik: 2.2.3. Kutseõppe katkestajate osatähtsus soo ja õppeliigi järgi, % (Allikas: Haridussilm)

Kõrgharidusõppe kõige madalamas astmes katkestab õpinguid rohkem mehi kui naisi, kõrgemates astmetes erinevus väheneb

Kõrgharidusõppes katkestab õpinguid keskmiselt 5pp võrra rohkem mehi kui naisi. 2017/2018 õppeaastal katkestas bakalaureuseõpingud 21% meestest ja 15% naistest. Magistriõppes oli vahe õpinguid katkestanud meeste ja naiste vahel 5 protsendipunkti ja doktoriõppe tasemel ainult 3 protsendipunkti.

Graafik: 2.2.4. Kõrgharidusõppe katkestajate osatähtsus soo ja õppeliigi järgi (Allikas: Statistikaamet, HT296, HT307)