Haridusvalikud Õpingute katkestamine Haridustase Oskused Hariduse kättesaadavus

Õpingute katkestamine

Euroopa Liit on seadnud aastaks 2020 eesmärgiks alandada enneaegselt õpinguid katkestanute osakaalu vanuserühmas 18-24 aastat alla 10%. Eesti on seadnud eesmärgiks viia põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte  osakaal 18-24 aastaste vanusgrupis 9,5%-ni aastaks 2020. 

Õpinguid katkestab rohkem poisse kui tüdrukuid

2019. aastal moodustas põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte  osakaal 18-24 aastaste vanusgrupis 9,9%, millega täideti ka ELi 2020 aastaks seatud eesmärk ja 2020. aastaks jõuti 7,5% tasemele.

2020. aastal jõuti ka esmakordselt olukorrani, kus 18-24 aastaste põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noormeeste osatähtsus on alla 10 protsendi (9,2 %). Õpinguid mittejätkavate tütarlaste osatähtsus on ajavahemikus 2014-2020 vähenenud 7,9 %-lt 5,8%-ni.

Muust rahvusest elanike hulgas oli õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste noorte osatähtsus 2020. aastal 9,8%, mis 0,8 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2014. aastal. Eesti rahvusest noorte hulgas on õpinguid mittejätkavate noorte osatähtsus ajavahemikus 2014-2020 vähenenud 13%-lt 6,8%-ni.

Graafik 2.2.1. Põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte osakaal soo järgi 18-24 aastaste vanusgrupis, % (Allikas: Statistikaamet, LES11)

Noormeeste osatähtsus, kes õpingute katkestamisel asuvad tööle väheneb

Noormeeste osatähtsus, kes õpingute katkestamisel asub tööle kasvas aastatel 2014-2018 jõudsalt. Kui 2014. aastal töötas 18-24 aastastest õpingud katkestanud noormeestest 66%, siis 2018. aastal juba 71%. Alates 2019. aastast on õpingute katkestamisel tööle asunud noormeeste osatähtsus kahanenud. 2020. aastal asus tööle ainult 55% õpingud katkestanud 18-24 aastastest noormeestest.  

Õpingud katkestanud tütarlaste puhul oli tööle asunute osatähtsus suurim 2018. aastal, kui tööle asus 60 protsenti 18-24 aastastest õpingud katkestanud tütarlastest. Alates 2019. aastast on toimunud vähenemine ja 2020. aastal asus õpingute katkestamisel tööle ainult 36% õpingud katkestanud tütarlastest.

 

Graafik 2.2.2. 18-24 aastaste õpingud katkestanud noorte osatähtsus soo ja tööhõive seisundi järgi, % (Allikas: Eurostat, edat_lfse_14 )

Kutseõppes katkestab õpingud keskmiselt iga viies õppur

2018/2019 õppeaastal katkestas kutseõppe erinevatel tasemetel kokku oma õpingud 21% noormeestest ja 18% tütarlastest. 2014. aastaga võrreldes on katkestanute osatähtsus püsinud samal tasemel nii noormeeste kui tütarlaste puhul.

2018/2019 õppeaastal oli enim õpinguid katkestanuid keskharidusel põhinevas õppes (meestest 26%, naistest 21%). Väikseim on katkestanute osakaal põhiharidusel baseeruvas õppes (meestest 20%, naistest 16%). Sooline erinevus katkestanute osakaalus jäi 2018/2019 õppeaastal kutseõppe erinevatel tasemetel vahemikku 4-5 protsendipunkti.

Graafik: 2.2.3. Kutseõppe katkestajate osatähtsus soo ja õppeliigi järgi, % (Allikas: Haridussilm)

Kõrgharidusõppe kõige madalamas astmes katkestab õpinguid rohkem mehi kui naisi, kõrgemates astmetes erinevus väheneb

Kõrgharidusõppes katkestab õpinguid keskmiselt 4pp võrra rohkem mehi kui naisi. 2019/2020 õppeaastal katkestas bakalaureuseõpingud 18% meestest ja 13% naistest (vahe 5 pp). Magistriõppes oli vahe õpinguid katkestanud meeste ja naiste vahel 4 protsendipunkti ja doktoriõppe tasemel ainult 1 protsendipunkt.

Graafik: 2.2.4. Kõrgharidusõppe katkestajate osatähtsus soo ja õppeliigi järgi (Allikas: Statistikaamet, HT296, HT307)