Õpingute katkestamine

Eesti on seadnud eesmärgiks viia aastaks 2035 põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste noorte  osatähtsuse 7,5%-ni. 

Õpinguid katkestab rohkem poisse kui tüdrukuid

2021. aastal moodustas põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte  osakaal 18-24 aastaste vanusgrupis 9,8%. Õpinguid mittejätkavaid noormehi oli 12% ja tütarlapsi 7,6%.

2020. aastal jõuti esmakordselt olukorrani, kus 18-24 aastaste põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noormeeste osatähtsus oli alla 10 protsendi (9,2 %). Õpinguid mittejätkavate tütarlaste osatähtsus vähenes ajavahemikus 2014-2020 7,9 %-lt 5,8%-ni ja kerkis 2021. aastaks uuesti 7,6%-ni. 2021. aastaks tõusis õpinguid mittejätkavate noormeeste osatähtsus uuesti üle 10%.

Muust rahvusest noorte hulgas oli 2021. aastal õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste noorte osatähtsus suurem kui eesti rahvusest noorte hulgas (eesti rahvusest 9,1%, muust rahvusest 11,5%).

Graafik 2.2.1. Põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte osakaal soo järgi 18-24 aastaste vanusgrupis, % (Allikas: Statistikaamet, LES11)

Noormeeste osatähtsus, kes õpingute katkestamisel asuvad tööle on vähenenud

Noormeeste osatähtsus, kes õpingute katkestamisel asub tööle kasvas aastatel 2014-2018 jõudsalt. Kui 2014. aastal töötas 18-24 aastastest õpingud katkestanud noormeestest 66%, siis 2018. aastal juba 71%. Alates 2019. aastast on õpingute katkestamisel tööle asunud noormeeste osatähtsus kahanenud. 2020. aastal asus tööle õpingud katkestanud 18-24 aastastest noormeestest ainult 55 % ja 2021. aastal 51%. Õpingud katkestanud tütarlaste puhul oli tööle asunute osatähtsus suurim 2018. aastal, kui tööle asus 60 protsenti 18-24 aastastest õpingud katkestanud tütarlastest. Alates 2019. aastast on toimunud vähenemine ja 2020. aastal asus õpingute katkestamisel tööle ainult 36% õpingud katkestanud tütarlastest. 2021. aastal toimus uus tõus ja õpingud katkestanud tütarlastest asus tööle 50%.

Graafik 2.2.2. 18-24 aastaste õpingud katkestanud noorte osatähtsus soo ja tööhõive seisundi järgi, % (Allikas: Eurostat, edat_lfse_14 )

Kutseõppes katkestab õpingud keskmiselt iga viies õppur

2018/2019 õppeaastal katkestas kutseõppe erinevatel tasemetel kokku oma õpingud 21% noormeestest ja 18% tütarlastest. 2014. aastaga võrreldes on katkestanute osatähtsus püsinud samal tasemel nii noormeeste kui tütarlaste puhul.

2018/2019 õppeaastal oli enim õpinguid katkestanuid keskharidusel põhinevas õppes (meestest 26%, naistest 21%). Väikseim on katkestanute osakaal põhiharidusel baseeruvas õppes (meestest 20%, naistest 16%). Sooline erinevus katkestanute osakaalus jäi 2018/2019 õppeaastal kutseõppe erinevatel tasemetel vahemikku 4-5 protsendipunkti.

Graafik: 2.2.3. Kutseõppe katkestajate osatähtsus soo ja õppeliigi järgi, % (Allikas: Haridussilm)

Kõrgharidusõppe kõige madalamas astmes katkestab õpinguid rohkem mehi kui naisi, doktoriõppes on rohkem katkestajaid naiste hulgas

Kõrgharidusõppes katkestab õpinguid keskmiselt 4-5 pp võrra rohkem mehi kui naisi. 2020/21 õppeaastal katkestas bakalaureuseõpingud 18% meestest ja 13% naistest (vahe 5 pp). Bakalaureuse- ja magistriõppes oli vahe õpinguid katkestanud meeste ja naiste vahel 5 protsendipunkti.  2020/21 õppeaastal oli doktoriõppe katkestajate hulgas rohkem naisi kui mehi (vahe 3 pp).

Graafik: 2.2.4. Kõrgharidusõppe katkestajate osatähtsus soo ja õppeliigi järgi (Allikas: Statistikaamet, HT296, HT307)