Haridusvalikud Õpingute katkestamine Haridustase Oskused Hariduse kättesaadavus

Oskused

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks tagada aastaks 2020, et kõik õppurid saavutavad põhioskuste piisava taseme lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Aastaks 2020 peab põhioskuste alal madala õpiedukusega 15 aastaste osakaal olema väiksem kui 15%.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks, et täiskasvanute ja eelkõige madala kvalifikatsiooniga isikute osalemise suurendamiseks elukestvas õppes peaks 2020. aastaks vähemalt 15% täiskasvanutest osalema elukestvas õppes. Eesti eesmärk on saavutada vähemalt 20% täiskasvanute osalemine elukestvas õppes.

Elukestvas õppes osaleb rohkem naisi kui mehi

Aastaks 2018. on Eesti saavutanud Euroopa Liidu seatud 15% eesmärgi nii naiste kui meeste osas. 2019. aastal suurenes elukestvas õppes osalevate meeste osatähtsus 16,8%-ni ja naiste osatähtsus 23,3%-ni. Selleks, et saavutada Eesti seatud 20% tase nii meeste kui naiste puhul, peaks meeste osalemine elukestvas õppes suurenema järgmise aasta jooksul 3,2 pp võrra. Ajavahemikus 2014-2019 on meeste osalemine elukestvas õppes kasvanud 7,6 pp võrra. Jätkates samas tempos saavutataks meeste puhul 20 % tase aastaks 2021.

Graafik 2.4.1. 25-64 aastaste meeste ja naiste osatähtsus, kes on osalenud viimase nelja nädala jooksul elukestvas õppes, % (Allikas: Eurostat, sdg_04_60)

Eesti õppekeelega 15 aastaste poiste ja tüdrukute keskmised tulemused loodusteaduste üldskaalal ületavad vene õppekeelega poiste ja tüdrukute keskmisi tulemusi

Eesti õppekeelega 15 aastaste poiste keskmine tulemus loodusteaduste üldskaalal ületas 2018. aastal vene õppekeelega poiste keskmist tulemust 37 punktiga. Eesti õppekeelega tüdrukute keskmine tulemus oli 49 punkti võrra kõrgem kui vene õppekeelega tüdrukute tulemus. Kui 2015. aastal ületas Eesti õppekeelega tüdrukute keskmine tulemus eesti õppekeelega poiste keskmist tulemust kolme punktiga, siis 2018. aastaks oli vahe suurenenud juba 7 punktini. Vene õppekeelega õpilaste puhul erines poiste ja tüdrukute keskmine tulemus ainult 1 punkti võrra.

 Eesti õppekeelega poiste osatähtsus on tüdrukutest suurem oskuste skaala madalamas (alaoskused) osas (erinevus 1,7 pp). Skaala kõrgemas osas (tipposkused) edestavad eesti õppekeelega tüdrukud eesti õppekeelega poisse 1 protsendipunktiga. Vene õppekeelega õpilaste puhul oli 2018. aastal madala sooritustasemega õpilaste hulgas poisse rohkem kui tüdrukuid, kuid erinevus oli ainult 1pp. Vene õppekeelega õpilaste puhul oli puudulike loodusteaduste oskustega poiste ja tüdrukute osakaal ligi kaks korda suurem kui eesti õppekeelega poiste ja tüdrukute puhul. Tippsooritajaid oli vene õppekeelega õpilaste hulgas, sarnaselt eesti õppekeelega  õpilastele, rohkem poiste kui tüdrukute hulgas.

Graafik 2.4.2. 15 aastaste poiste ja tüdrukute osatähtsus õppekeele ja saavutustasemete järgi loodusteaduses, % (Allikas: PISA uuring)

Graafik 2.4.3. 15 aastaste poiste ja tüdrukute keskmised saavutustasemed õppekeele järgi loodusteaduse üldskaalal, punkti (Allikas: PISA uuring))

Poiste ja tüdrukute keskmiste tulemuste erinevus matemaatika üldskaalal on suurenenud

Poiste keskmine tulemus matemaatika üldskaalal erines tüdrukute tulemusest 2018. aastal 9 punkti võrra (poisid 528 punkti, tüdrukud 519 punkti). Alla baastaseme teadmiste ja oskustega õpilasi oli 2018 aastal nii poiste kui tüdrukute hulgas samapalju  (10,1 %-l poistest ja 10,3%-l tüdrukutest). Võrreldes 2015. aastaga on alla baasteadmistega poiste osakaal  vähenenud 2 pp võrra.  Tippsooritajate hulgas oli 2018. aastal poisse oluliselt rohkem kui tüdrukuid (poisse 17,7%, tüdrukuid 13,2%). Võrreldes 2015. aastaga on tippsooritajate osakaal kasvanud poiste hulgas 1,9 pp võrra ja  tüdrukute hulgas ainult 0,7 pp võrra.

Graafik 2.4.4. 15 aastaste poiste ja tüdrukute keskmised saavutustasemed õppekeele järgi matemaatika üldskaalal, punkti (Allikas: PISA uuring)

Graafik 2.4.5. 15 aastaste poiste ja tüdrukute osatähtsus õppekeele ja saavutustasemete järgi matemaatikas, % (Allikas: PISA uuring)

Tüdrukute lugemisoskus on parem kui poistel ja vahe väheneb visalt

Võrreldes PISA 2012 aasta testi tulemustega vähenes 2015. aastaks erinevus eesti õppekeelega poiste ja tüdrukute lugemisoskuses 46 punktilt 29 punktini, kuid 2018. aastaks suurenes vahe uuesti 34 punktini. Vene õppekeelega tüdrukute ja poiste lugemisoskus erines 22 punkti võrra.

Võrreldes 2015. aastaga on eesti õppekeelega tüdrukute hulgas alla baasteadmistega õpilaste osakaal kasvanud ühe protsendipunkti võrra ja poiste hulgas vähenenud 0,7 protsendipunkti võrra. Vene õppekeelega poiste hulgas on alla baasteadmistega õpilaste osakaal kasvanud 1,7 pp võrra ja tüdrukute hulgas 2 pp võrra.

Vene õppekeelega poiste ja tüdrukute lugemisoskus on madalam kui eesti õppekeelega poiste ja tüdrukute lugemisoskus. Vene õppekeelega poiste hulgas on madala lugemisoskusega õpilaste osakaal püsinud 20% ümber. Tippsooritajate hulgas eristuvad teistest rühmadest eesti õppekeelega tüdrukud, kelle hulgas oli 2018. aastal tippsooritajaid 21% (eesti õppekeelega poiste hulgas 12,6%). Vene õppekeelega poiste ja tüdrukute hulgas oli tippsooritajaid alla 10%.

Graafik 2.4.6. 15 aastaste poiste ja tüdrukute osatähtsus õppekeele ja saavutustasemete järgi lugemises, % (Allikas: PISA uuring)

Graafik 2.4.7. 15 aastaste poiste ja tüdrukute keskmised saavutustasemed õppekeele järgi lugemise üldskaalal, punkti (Allikas: PISA uuring)

Baas- või üle baastaseme digitaalsete oskustega elanike osakaalus sooline lõhe puudub

Baas-  või üle baastaseme digitaalsete oskustega elanikke on nii meeste kui naiste rühmas samas suurusjärgus (mehed 62%, naised 61%). Eesti meeste tulemus on samal tasemel Euroopa Liidu meeste keskmise näitajaga. Naiste tulemus on Euroopa Liidu naiste keskmisest näitajast 5 protsendipunkti võrra kõrgem.

Graafik 2.4.8. Baas- või üle baastaseme digitaalsete oskustega elanike osatähtsus, % (Allikas: Eurostat, tepsr_sp410)

16-74 aastaste arvuti- ja internetikasutajate hulgas on võrdselt nii naisi kui mehi

2017. aastal ületas 16-74 aastaste vanuserühmas arvutit kasutavate naiste osakaal esimest korda meeste osakaalu (mehed 87,2%, naised 87,9%). 2018. aastaks võrdsustusid meeste ja naiste puhul ka internetikasutajate osakaalud, kuid 2019. aastal suurenes vahe meeste kasuks 0,7 pp võrra.

Graafik 2.4.9. 16-74-aastaste arvuti- ja internetikasutajate osatähtsus soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, IT32)

55-64 aastaste hulgas on internetikasutajate osakaal võrreldes 2014 aastaga jõudsalt kasvanud

Ajavahemikus 2014-2019 on 55-64 aastaste vanuserühmas internetikasutajate osakaal suurenenud 70,1 protsendilt kuni 83,6 protsendini. 16-24 aastaste vanuserühmas läheneb arvuti- ja internetikasutajate osakaal 100 protsendile.

Graafik 2.4.10. 16-74-aastased arvuti- ja internetikasutajad vanusrühma järgi, % (Allikas: Statistikaamet, IT32)

Arvutikasutamisoskus ekspertteadmiste tasemel on ainult kolmandikul kõrgharidusega naistest

Mida kõrgem haridustase, seda paremad arvutikasutamisoskused on nii naistel kui meestel. Sooline lõhe arvutikasutamisoskuses tuleb esile kõigis haridusastmetes. Naiste hulgas on rohkem neid, kes omavad baasteadmisi või asjatundlikkust arvuti kasutamisel (oskavad kasutada tekstitöötlus- ja tabelarvutusprogramme, vormindada teksti, luua tabelarvutusprogrammide abil graafikuid, installeerida lihtsamaid seadmeid ja programme), meeste hulgas on rohkem neid, kes omavad ekspertteadmisi (oskavad kirjutada arvutiprogramme, lahendada tark- ja riistvara probleeme jms).

Graafik 2.4.11. 20-64 aastaste arvutikasutamisoskus soo ja haridustaseme järgi (2016), % (Allikas: Statistikaamet, HTT50)

65 protsenti 20-29 aastastest noormeestest omavad arvutikasutamisoskust ekspertteadmiste tasemel 

Kõigis vanuserühmades on meeste arvutikasutamisoskuse tase parem kui naistelOluline sooline erinevus arvutikasutamisoskuses esineb ka noorimas vanuserühmas.  20-29 aastastest meestest kasutab arvutit eksperdi tasemel 65,7%, naistest vaid 40,7%. Vanimas vanuserühmas on arvutikasutajaid naiste hulgas oluliselt rohkem kui meeste hulgas (naisi 70,9%, mehi 57,3%), kuid eksperteadmistega arvutikasutajaid on meeste hulgas rohkem kui naiste hulgas (mehed 19,9% ja naised 13,7%).

Graafik 2.4.12. 20-64 aastaste arvutikasutamisoskus soo ja vanuserühma järgi (2016), % (Allikas: Statistikaamet, HTT50)