Riskikäitumine

2020. aastal tarvitas 4-7 korda nädalas  alkoholi üle 16 protsendi 45-54 aastastest meestest

Neli kuni seitse korda nädalas alkoholi tarvitajaid on enim 45-54 aastaste meeste hulgas (16,9%). Noorimas vanuserühmas (16-24 aastat) ületab 4-7 korda nädalas alkoholi tarvitajate osatähtsus naiste hulgas esmakordselt 4-7 korda nädalas alkoholi tarvitajate osatähtsust meeste hulgas (mehed 0,9%, naised 1,7%). Naistest on 4-7 korda nädalas alkoholi tarvitajaid kõige rohkem 35-44 aastaste vanuserühmas (3,5%). Võrreldes 2014. aastaga on 4-7 korda nädalas alkoholi tarvitajate osakaal kasvanud enim 45-54 aastaste meeste hulgas. Oluliselt on vähenenud iga päev alkoholi tarvitajate osatähtsus 16-24 aastaste meeste hulgas. Naiste puhul on 4-7 korda nädalas alkoholi tarvitajate osatähtsus aastatel 2014-2020 enim kasvanud 25-34 aastaste vanuserühmas.

Graafik 5.2.1. Viimase 12 kuu jooksul 4-7 päeva nädalas alkoholi tarvitanud isikute osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU20)

Kõrgharidusega inimeste hulgas on rohkem kui põhiharidusega inimeste hulgas neid, kes tarvitavad mõned korrad nädalas alkoholi

2020. aastal oli kõrgharidusega meeste hulgas neid, kes vähemalt mõned korrad nädalas tarvitavad alkoholi 20,1% (naiste hulgas 10,6%). Põhihariduse või madalama haridusega inimeste hulgas oli selliseid inimesi meeste hulgas 16,9% ja naiste hulgas 5,9%. Kõrgharidusega inimeste hulgas on ajavahemikus 2014-2020 mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osakaal nii naiste kui meeste hulgas kahanenud. Enim on langenud mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osatähtsus keskeriharidusega meeste hulgas (26,2 pp). Ainsana on ajavahemikul 2014-2020 vähemalt mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osatähtsus kasvanud põhiharidusega naiste hulgas (1,2 pp).

Graafik 5.2.2. Viimase 12 kuu jooksul vähemalt mõned korrad nädalas alkoholi tarvitanud isikute osatähtsus soo ja haridustaseme järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU21)

Eestlaste hulgas on rohkem kui muust rahvusest elanike hulgas neid, kes mõned korrad nädalas tarvitavad alkoholi

2020. aastal oli eesti rahvusest meeste hulgas 18,2% ja naiste hulgas 10,1% neid, kes mõned korrad nädalas tarvitasid alkoholi. Muust rahvusest meeste hulgas oli selliseid inimesi 15,5% ja naiste hulgas 6,3%. Võrreldes 2014. aastaga on nii eesti rahvusest kui muust rahvusest meeste hulgas mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osakaal oluliselt vähenenud. Eesti rahvusest naiste hulgas on mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osakaal ajavahemikus 2014-2020 kahanenud ja muust rahvusest naiste puhul kasvanud 1 pp võrra.

Graafik 5.2.3. Viimase 12 kuu jooksul vähemalt mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajad soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU22)

Vanemaealiste meeste hulgas on rohkem igapäevasuitsetajaid kui nooremate hulgas

Meeste hulgas on aastatel 2014 kuni 2020 kõigis vanuserühmades igapäevasuitsetajate osatähtsus vähenenud. Enim on igapäevasuitsetajate osatähtsus vähenenud 45-54 aastaste meeste ja naiste hulgas (mehed 12,2 pp ja naised 7,5 pp). Kõigis vanuserühmades on naiste hulgas vähem igapäevasuitsetajaid kui meeste hulgas. Suurim on igapäevasuitsetajate osatähtsus 35-44 aastaste naiste hulgas (13,9%) ja 55-64 aastaste meeste hulgas (28,8%).

Graafik 5.2.4. Igapäevasuitsetajate osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU50)

Põhiharidusega naiste hulgas on neli korda rohkem igapäevasuitsetajaid kui kõrgharidusega naiste hulgas

2020. aastal oli kõige vähem igapäevasuitsetajaid kõrgharidusega naiste ja meeste hulgas (vastavalt 6,6% ja 10%) ja kõige rohkem põhihariduse või madalama haridusega meeste ja naiste hulgas (mehed 38,1%, naised 28,5%). Võrreldes 2018. aastaga on igapäevasuitsetajate osatähtsus kasvanud keskeriharidusega meeste ja põhiharidusega naiste hulgas.

Graafik 5.2.5. Igapäevasuitsetajate osatähtsus soo ja haridustaseme järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU51)

Muust rahvusest elanike hulgas on igapäevasuitsetajaid rohkem kui eestlaste hulgas

2020. aastal oli eesti rahvusest meeste hulgas igapäevasuitsetajaid 24,9% ja naiste hulgas 12,2%. Muust rahvusest meeste hulgas oli igapäevasuitsetajate osatähtsus 27,5% ja naiste hulgas 13,3%. Võrreldes 2014. aastaga on igapäevasuitsetajate osatähtsus enim vähenenud muust rahvusest meeste hulgas.

Graafik 5.2.6. Igapäevasuitsetajate osatähtsus soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU52)

Rohkem naisi kui mehi ei ole juhupartneriga seksuaalvahekorras olles mitte kunagi kondoomi kasutanud

Meeste osatähtsus, kes juhupartneriga seksuaalvahekorras olles ei ole mitte kunagi kondoomi kasutanud, on aastatel 2014-2020 vähenenud. 2020. aasta andmetel oli naisi, kes ei olnud juhupartneriga seksuaalvahekorras olles mitte kunagi kondoomi kasutanud mõnevõrra rohkem kui mehi (37,9% naistest (2014 aastal 48,2%) ja 36,1% meestest (2014 aastal 43,8% meestest).

Graafik 5.2.7. Juhupartneriga seksuaalvahekorras olles mitte kunagi kondoomi kasutajate osatähtsus soo järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU60)

Rohkem mehi kui naisi ei kasuta pimedal ajal mitte kunagi helkurit

2020. aasta andmetel ei kasutanud 11,4 protsenti 16-24 aastastest meestest ja 15,1 protsenti 25-34 aastastest meestest pimedal ajal mitte kunagi helkurit. Samas vanuses naistest ei kasuta pimedal ajal helkurit ainult 7-8%.  45-64 aastaste meeste hulgas on neid, kes pimedal ajal mitte kunagi helkurit ei kasuta 6-10% ja naiste hulgas 2%.  Võrreldes 2018. aastaga on 16-24 aastaste noormeeste hulgas nende osatähtsus, kes helkurit ei kasuta kahanenud 7,6 protsendipunkti võrra.

Graafik 5.2.8. Pimedal ajal mitte kunagi helkuri kasutajate osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU80)

Sagedamini ei kinnita kaassõitjana tagaistmel turvavööd mehed

Kui 2018. aastal kinnitasid autot juhtides pea kõik juhid turvavöö, siis 2020. aastaks on olukord meeste puhul halvenenud. Neid, kes mitte kunagi ei kasuta autot juhtides turvavööd, oli kõige rohkem 16-24 aastaste meeste hulgas (1,2%). Teistes vanuserühmades oli selliste inimeste osatähtsus 0,6% või väiksem. Meestest oli neid, kes tagaistmel turvavööd ei kinnita 2020. aastal kõige rohkem 25-34 aastaste vanuserühmas (4,1%) ja naistest 45-54 aastaste vanuserühmas (1,6%).

Graafik 5.2.9. Mitte kunagi turvavöö kasutajate osatähtsus soo ja vanuserühma järgi (2020), % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU81)

45-54 aastaste meeste hulgas on enim neid, kes viimase 12 kuu jooksul pärast alkoholi tarvitamist on korduvalt autot juhtinud

2020. aasta andmetel oli peale alkoholi tarvitamist korduvalt autorooli istunuid enim 45-54 aastaste hulgas (mehi 2,9%, naisi 1%). 25-34 aastastest meeste hulgas oli peale alkoholi tarvitamis korduvalt autot juhtinuid 2 % ja naiste hulgas 0,6%. 16-24 aastaste naiste ja meeste hulgas korduvalt pärast alkoholi tarvitamist autot juhtinud isikuid ei olnud.

Graafik: 5.2.10. Viimase 12 kuu jooksul pärast alkoholi tarvitamist korduvalt autot juhtinud isikute osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU82)