Tööhõive Karjäär Sissetulek Segregatsioon Tööelu Hoolduskoormus

Segregatsioon

Ametialapõhine sooline segregatsioon väheneb, tegevusalapõhine sooline segregatsioon püsib samal tasemel

Statistikaameti andmetel on ametialapõhine sooline segregatsioon ehk vertikaalne sooline segregatsioon alates 2015. aastast pidevalt vähenenud. Ajavahemikus 2014-2019 vähenes ametialapõhine sooline segregatsioon 4,2 protsendipunkti võrra ja jõudis 2019. aastal 34,55 %-ni.

Horisontaalne ehk tegevusalapõhine sooline segregatsioon on püsinud juba pikemat aega samal tasemel. 2019. aastal oli tegevusalapõhine sooline segregatsioon 36,95%, mis on Euroopa Liidu riikide hulgas üks kõrgemaid.

Mida suurem on segregatsiooniindeksi väärtus, seda rohkem on tööturg segregeerunud. Kui indeksi väärtus on 0%, siis tööturul segregatsiooni ei ole, s.t naised ja mehed on ameti- ja tegevusaladel ühtlaselt jagunenud. Kui indeksi väärtus on 100%, on tööturg täielikult segregeerunud, s.t naised ja mehed töötavad täiesti erinevatel ameti- või tegevusaladel (Statistikaamet)  

Naissoost juhtide osakaal kasvab,  kuid vahe meestega on veel 1,6 kordne

Aastatel 2014 -2019 on juhtidena töötavate naiste osatähtsus kasvanud 7,3%-lt 8,1%-le, kuid jääb juhtidena töötavate meeste osatähtsusele alla rohkem kui 1,6 korda. 2019. aastal töötas enim naisi tippspetsialistidena (28,6%). Järgnesid teenindus- ja müügitöötajad (19,6%) ning tehnikud ja keskastme spetsialistid 16%-ga. Märkimisväärne hulk naisi (10,6%) töötas lihttöölistena (mehi 6,4%). Mehed töötasid enim oskustöötajate ja käsitöölistena (21,8%), seadme ja masinaoperaatoritena (18%) ja tippspetsialistidena (14,8%). Võrreldes 2018. aastaga on juhtidena töötavate meeste osatähtsus vähenenud ja langenud osatähtsuselt kolmandalt kohalt viiendale.

Graafik: 1.4.1. Hõivatute osatähtsus soo ja ametiala pearühma järgi (%), 2019 (Allikas: Statistikaamet, TT2119)

Naised ja mehed on koondunud erinevatele tegevusaladele

Tegevusvaldkondi, kus naised ja mehed on enam vähem tasakaalustatult esindatud (naiste ja meeste osatähtsus jääb vahemikku 40-60%) oli 2019. aastal neli: hulgi- ja jaekaubandus; kutse, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused ja kinnisvaraalane tegevus. Kuigi ka avalikus halduses ja riigikaitses on naiste ja meeste osatähtsus 40-60% piirides, on tegelikult naised ülekaalukalt esindatud avalikus halduses ja mehed riigikaitse valdkonnas.

Tegevusvaldkonnad, kus töötavad peamiselt mehed on mäetööstus (100%),  veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (100%), ehitus (93%), põllumajandus (77%), veondus ja laondus (74%), elektrienergia (70%) ning info ja side (70%).

Tegevusvaldkonnad, kus töötavad peamiselt naised on tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (87%), haridus (81%), muud tegevusalad (76%) ning majutus ja toitlustus (69%).

Graafik: 1.4.2. Hõivatute osatähtsus soo ja tegevusala järgi (%), 2019 (Allikas: Statistikaamet, TT0201)

Naised on ülekaalus avalikus sektoris ja mehed erasektoris

2019. aastal oli avaliku sektori töötajatest 68% naised ja ainult 32% mehed. Võrreldes 2014. aastaga on meeste osatähtsus 1pp võrra vähenenud ja naiste osatähtsus suurenenud.

Erasektori töötajatest olid 2019. aastal 58% mehed ja 42% naised. Aastatel 2015-2018 püsis naiste ja meeste jaotus erasektoris muutumatuna ning 2019. aastal vähenes naiste osatähtsus 1 pp võrra ja langes tagasi 2014. aasta tasemele.

Graafikud: 1.4.3. Hõivatute osatähtsus soo ja tööandja liigi järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT206)

Mida kõrgem haridusaste, seda rohkem meesõpetajaid

Kui koolieelsetes õppeasutustes jääb meessoost õpetajate osatähtsus alla 1% ja algklassides on meessoost õpetajaid 8% ümber, siis gümnaasiumis on meesõpetajate osatähtsus juba üle 20% ja kutseõppeasutustes ulatub meessoost õpetajate osatähtsus ligi 40% -ni.

Graafik 1.4.4. Meessoost õpetajate osatähtsus haridusasutustes, % (Allikas: Haridussilm)

Graafik 1.4.5. Meessoost õpetajate osatähtsus üldharidusõppeasutuste eri astmetes, % (Allikas: Haridussilm)

Kõige rohkem muust rahvusest inimesi töötab mäetööstuses ja kõige vähem põllumajanduses

Muust rahvusest töötajate osatähtsus on 2019. aastal suurim mäetööstuses (68%), kinnisvaraalases tegevuses (50%) ning veonduses ja laonduses (44%). Kõige vähem on muust rahvusest töötajaid põllumajanduses (0%), veevarustuses ja kanalisatsioonis (0%) ja avalikus halduses ning riigikaitses (14%).

Graafik: 1.4.6. Hõivatute osatähtsus rahvuse ja tegevusala järgi (2019), % (Allikas: Statistikaamet, TT0204)

Juhtidena on hõivatud 11,9% eestlastest ja ainult 7,8% muust rahvusest elanikest

Muust rahvusest elanikud töötavad kõige rohkem tippspetsialistidena (16,2%),  oskustöötajate ja käsitöölistena (16%) ning seadme- ja masinaoperaatorite ning koostajatena (15,8%). Muust rahvusest elanikud on võrreldes eestlastega vähem esindatud  juhtide (eestlastest 11,9%, muust rahvusest 7,8%) ja tippspetsialistide (eestlastest 24,1% ja muust rahvusest 16,2%) hulgas.

Aastatel 2014-2019 on nii eestlaste kui muust rahvusest elanike seas enim kasvanud tippspetsialistidena hõivatute osatähtsus, kusjuures muust rahvusest elanike hulgas on kasv olnud kiirem (eestlastel 3 pp, muust rahvusest 3,7 pp).

Graafik: 1.4.7. Hõivatute osatähtsus rahvuse ja ametiala pearühma järgi (2019), % (Allikas: Statistikaamet, TT2149)

Puudega töötajate osatähtsus on enim kasvanud hulgi- ja jaekaubanduses

2019. aastal töötas kõige rohkem puudega inimesi muus teeninduses (28,2%), hulgi- ja jaekaubanduses (24,6%) ja tööstuses (17,3%). Võrreldes 2014. aastaga on puudega inimeste osatähtsus enim suurenenud muus teeninduses ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas.

2019. aastal töötab avalikus sektoris 23,1% ja erasektoris 76,9% puudega inimestest. Palgalise töötajana on hõivatud 87,4% puudega inimestest ja mittepalgalisena (ettevõtja, vabakutseline) 12,6%. Võrreldes 2017. aastaga on puudega mittepalgaliste töötajate osatähtsus kasvanud 4,9 pp võrra.

Graafik: 1.4.8. Puudega inimeste hõivatuse osatähtsus tegevusalade lõikes (%), 2019 (Allikas: Statistikaamet, THV603)

Tippspetsialisti või juhina töötas 2019. aastal 11,7% tööhõives olevatest puudega inimestest

Puudega töötajatest 21,8% töötab lihttöölisena.  Teenindus- ja müügitöötajatena töötab 21,4% ja tehnikute ja keskastmespetsialistidena 12,4% puudega inimestest.  Puudega inimeste hulgas on tippspetsialistide ja juhtidena töötajate osatähtsus ligi kolm korda väiksem kui puudeta inimeste hulgas.

Graafik: 1.4.9. Hõivatute osatähtsus puudelisuse ja ametiala järgi, 2019 (Allikas: Statistikaamet, THV603)