Segregatsioon

Ametialapõhine sooline segregatsioon väheneb kiiremini kui tegevusalapõhine sooline segregatsioon

Statistikaameti andmetel on ametialapõhine sooline segregatsioon ehk vertikaalne sooline segregatsioon alates 2015. aastast pidevalt vähenenud. Ajavahemikus 2015-2021 vähenes ametialapõhine sooline segregatsioon 5 protsendipunkti võrra ja jõudis 2021. aastal 33,3 %-ni. Tegevusalapõhine sooline segregatsioon on samas ajavahemikus vähenenud 2 protsendipunkti võrra

Horisontaalne ehk tegevusalapõhine sooline segregatsioon oli kõrgeim 2017. aastal (39%) ja järgnevatel aastatel on hakanud tasapisi vähenema. 2021. aastal oli tegevusalapõhine sooline segregatsioon 36,7%, mis on endiselt Euroopa Liidu riikide hulgas üks kõrgemaid.

Mida suurem on segregatsiooniindeksi väärtus, seda rohkem on tööturg segregeerunud. Kui indeksi väärtus on 0%, siis tööturul segregatsiooni ei ole, s.t naised ja mehed on ameti- ja tegevusaladel ühtlaselt jagunenud. Kui indeksi väärtus on 100%, on tööturg täielikult segregeerunud, s.t naised ja mehed töötavad täiesti erinevatel ameti- või tegevusaladel (Statistikaamet)  

Juhina töötavate isikute osatähtsus meessoost hõivatute hulgas kahaneb

2021 aastal töötas juhtidena  7,2% naistest ja 10,1% meestest (2015. aastal 16,4% meestest ja 7,6% naistest). Kui naiste hulgas on juhina töötajate osatähtsus jäänud enam vähem samal tasemele, siis meeste hulgas on toimunud oluline langus. 2021. aastal töötas tippspetsialistidena kaks korda rohkem naisi kui mehi (naisi 31,3% ja mehi 16%). Tehnikute ja keskastme spetsialistide hulgas on meeste ja naiste osatähtsused enam vähem võrdsed. Seevastu teenindus- ja müügitöötajatena töötas 2021. aastal  19,6% naistest ja ainult 6,6% meestest. Mehed töötasid enim oskustöötajate ja käsitöölistena (22,7%) ja seadme ja masinaoperaatoritena (15,6%). Naistest töötas oskustöötajate ja käsitöölistena ainult 3,1%. Rohkem naisi kui mehi töötab lihttöölisena (naistest 9,3% ja meestest 6,6%).

Graafik: 1.4.1. Hõivatute osatähtsus soo ja ametiala pearühma järgi (%), 2021 (Allikas: Statistikaamet, TT2119)

Naised ja mehed on koondunud erinevatele tegevusaladele

Tegevusvaldkondi, kus naised ja mehed on enam vähem tasakaalustatult esindatud (naiste ja meeste osatähtsus jääb vahemikku 40-60%) oli 2021. aastal üheksa: hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad; posti- ja kullerteenus, haldus- ja abitegevused, veetransport, hulgi- ja jaekaubandus (sh mootorsõidukite ja mootorrataste remont), kinnisvaraalane tegevus, finants- ja kindlustus, kunst,  meelelahutus ja vaba aeg ja kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Kuigi ka avalikus halduses ja riigikaitses on naiste ja meeste osatähtsus 40-60% piirides, on tegelikult naised ülekaalukalt esindatud avalikus halduses ja mehed riigikaitse valdkonnas

Tegevusvaldkonnad, kus töötavad peamiselt mehed (meeste osatähtsus üle 70%) on kalapüük ja vesiviljelus (100%), mäetööstus       (100%), ehitus ( 93%), maismaaveondus ja torutransport (90%), veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus (84%), mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont (82%), metsamajandus ja metsavarumine (80%), veondus ja laondus (77%), elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (75%) ja põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (74%).

Tegevusvaldkonnad, kus töötavad peamiselt naised (naiste osatähtsus üle 70%) on majutus ja toitlustus (74%), jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad (74%), haridus (83%) ja tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (88%).

Graafik: 1.4.2. Hõivatute osatähtsus soo ja tegevusala järgi (%), 2021 (Allikas: Statistikaamet, TT0201)

Naised on ülekaalus avalikus sektoris ja mehed erasektoris

2021. aastal oli avaliku sektori töötajatest 67% naised ja ainult 33% mehed. Võrreldes 2014. aastaga on meeste ja naiste osatähtsused jäänud samaks.

Erasektori töötajatest olid 2021. aastal 56% mehed ja 44% naised. Võrreldes 2014. aastaga on naiste osatähtsus erasektoris kasvanud ainult 2 protsendipunkti võrra.

Graafikud: 1.4.3. Hõivatute osatähtsus soo ja tööandja liigi järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT206)

Mida kõrgem haridusaste, seda rohkem meesõpetajaid

Kui koolieelsetes õppeasutustes jääb meessoost õpetajate osatähtsus alla 1% ja algklassides on meessoost õpetajaid 8% ümber, siis gümnaasiumis on meesõpetajate osatähtsus juba üle 20% ja kutseõppeasutustes ulatub meessoost õpetajate osatähtsus ligi 40% -ni.

Graafik 1.4.4. Meessoost õpetajate osatähtsus haridusasutustes, % (Allikas: Haridussilm)

Graafik 1.4.5. Meessoost õpetajate osatähtsus üldharidusõppeasutuste eri astmetes, % (Allikas: Haridussilm)

Kõige rohkem muust rahvusest inimesi töötab laondust ja veondust abistavatel tegevusaladel

Muust rahvusest töötajate osatähtsus oli 2021. aastal suurim laondust ja veondust abistavatel tegevusaladel (58%), mäetööstuses (54%) ja kinnisvaraalases tegevuses (52%). Kõige vähem on muust rahvusest töötajaid taime- ja loomakasvatuses, metsamajanduses ja metsavarumises ning veetranspordis.

Graafik: 1.4.6. Hõivatute osatähtsus rahvuse ja tegevusala järgi (2021), % (Allikas: Statistikaamet, TT0201)

Juhtidena on hõivatud 10,2 protsenti eestlastest ja ainult 5,3 protsenti muust rahvusest elanikest

Muust rahvusest elanikud töötavad kõige rohkem tippspetsialistidena (18,3%),  oskustöötajate ja käsitöölistena (17,7%) ning teenindus- ja müügitöötajatena (14,4%). Muust rahvusest elanikud on võrreldes eestlastega vähem esindatud  juhtide (eestlased 10,2%, muust rahvusest 5,3%), tippspetsialistide (eestlased 25,9%, muust rahvusest 18,3%) ja tehnikute ja keskastme spetsialistide (eestlased 17,4%, muust rahvusest 13,3%) hulgas. Muust rahvusest elanike osatähtsus lihttöötajate hulgas on ligi kaks korda suurem kui eestlastest elanike osatähtsus (eestlased 6,3%, muust rahvusest 11,6%).

Graafik: 1.4.7. Hõivatute osatähtsus rahvuse ja ametiala pearühma järgi (2021), % (Allikas: Statistikaamet, TT2119)

Puudega töötajate osatähtsus on enim kasvanud muu teeninduse valdkonnas

2021. aastal töötas kõige rohkem puudega inimesi muus teeninduses (34,8%), hulgi- ja jaekaubanduses (21%) ja tööstuses (17,7%). Võrreldes 2020. aastaga on puudega inimeste osatähtsus enim suurenenud muus teeninduses.

2021. aastal töötab avalikus sektoris 28,1% ja erasektoris 71,9% puudega inimestest. Avalikus sektoris töötajate osatähtsus on puudega inimeste hulgas võrreldes 2020. aastaga kasvanud 8,5 pp võrra. Palgalise töötajana on hõivatud 87,8% puudega inimestest ja mittepalgalisena (ettevõtja, vabakutseline) 12,2%. Võrreldes 2020. aastaga on mittepalgaliste töötajate osatähtsus puudega inimeste hulgas kasvanud 0,7 pp võrra.

Graafik: 1.4.8. Puudega inimeste hõivatuse osatähtsus tegevusalade lõikes (%), 2021 (Allikas: Statistikaamet, THV603)

Tippspetsialistina töötas 2021. aastal 10,2 protsenti tööhõives olevatest puudega inimestest

Puudega töötajatest 20% töötab lihttöölisena. Teenindus- ja müügitöötajatena töötab 19% ja tehnikute ja keskastme spetsialistidena 13,6% puudega inimestest.  Puudega inimeste seas on tippspetsialistina töötajate osatähtsus ligi 2,5 korda väiksem kui puudeta inimeste hulgas.

Graafik: 1.4.9. Hõivatute osatähtsus puudelisuse ja ametiala järgi, 2021 (Allikas: Statistikaamet, THV603)