Segregatsioon

Ametialapõhine sooline segregatsioon väheneb kiiremini kui tegevusalapõhine sooline segregatsioon

Statistikaameti andmetel on ametialapõhine sooline segregatsioon ehk vertikaalne sooline segregatsioon alates 2015. aastast pidevalt vähenenud. Ajavahemikus 2014-2020 vähenes ametialapõhine sooline segregatsioon 4,6 protsendipunkti võrra ja jõudis 2020. aastal 34,2 %-ni. Tegevusalapõhine sooline segregatsioon on samas ajavahemikus vähenenud 1,7 protsendipunkti võrra.

Horisontaalne ehk tegevusalapõhine sooline segregatsioon oli kõrgeim 2017. aastal (39%) ja järgnevatel aastatel on hakanud tasapisi vähenema. 2020. aastal oli tegevusalapõhine sooline segregatsioon 36,4%, mis on endiselt Euroopa Liidu riikide hulgas üks kõrgemaid.

Mida suurem on segregatsiooniindeksi väärtus, seda rohkem on tööturg segregeerunud. Kui indeksi väärtus on 0%, siis tööturul segregatsiooni ei ole, s.t naised ja mehed on ameti- ja tegevusaladel ühtlaselt jagunenud. Kui indeksi väärtus on 100%, on tööturg täielikult segregeerunud, s.t naised ja mehed töötavad täiesti erinevatel ameti- või tegevusaladel (Statistikaamet)  

Naissoost juhtide osakaal kasvab,  kuid vahe meestega on veel ligi 1,6 kordne

Aastatel 2014 -2020 on juhtidena töötavate naiste osatähtsus kasvanud 7,3%-lt 8,1%-le, kuid jääb juhtidena töötavate meeste osatähtsusele alla ligi 1,6 korda. 2020. aastal töötas enim naisi tippspetsialistidena (29,0%). Järgnesid teenindus- ja müügitöötajad (18,8%) ning tehnikud ja keskastme spetsialistid 17,1%-ga. Märkimisväärne hulk naisi (10,8%) töötas lihttöölistena (mehi 6,9%). Mehed töötasid enim oskustöötajate ja käsitöölistena (21,7%), seadme ja masinaoperaatoritena (16,9%) ja tippspetsialistidena (16,0%). Võrreldes 2014. aastaga on juhtidena töötavate meeste osatähtsus vähenenud ja langenud osatähtsuselt kolmandalt kohalt viiendale.

Graafik: 1.4.1. Hõivatute osatähtsus soo ja ametiala pearühma järgi (%), 2021 (Allikas: Statistikaamet, TT2119)

Naised ja mehed on koondunud erinevatele tegevusaladele

Tegevusvaldkondi, kus naised ja mehed on enam vähem tasakaalustatult esindatud (naiste ja meeste osatähtsus jääb vahemikku 40-60%) oli 2020. aastal seitse: hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad; posti- ja kullerteenus, haldus- ja abitegevused, veetransport, hulgi- ja jaekaubandus (sh mootorsõidukite ja mootorrataste remont), kinnisvaraalane tegevus ja kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Kuigi ka avalikus halduses ja riigikaitses on naiste ja meeste osatähtsus 40-60% piirides, on tegelikult naised ülekaalukalt esindatud avalikus halduses ja mehed riigikaitse valdkonnas.

Tegevusvaldkonnad, kus töötavad peamiselt mehed (meeste osatähtsus üle 70%) on mäetööstus (100%),  veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (100%), ehitus (94%), maismaaveondus ja torutransport (89%), metsamajandus ja metsavarumine (88%), mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont (84%), põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (75%), veondus ja laondus (74%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (73%).

Tegevusvaldkonnad, kus töötavad peamiselt naised (naiste osatähtsus üle 70%) on jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad (76%), haridus (78%), ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (86%).

Graafik: 1.4.2. Hõivatute osatähtsus soo ja tegevusala järgi (%), 2021 (Allikas: Statistikaamet, TT0201)

Naised on ülekaalus avalikus sektoris ja mehed erasektoris

2020. aastal oli avaliku sektori töötajatest 67% naised ja ainult 33% mehed. Võrreldes 2014. aastaga on meeste ja naiste osatähtsused jäänud samaks.

Erasektori töötajatest olid 2020. aastal 57% mehed ja 43% naised. Võrreldes 2014. aastaga on naiste osatähtsus erasektoris kasvanud ainult 1 protsendipunkti võrra.

Graafikud: 1.4.3. Hõivatute osatähtsus soo ja tööandja liigi järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT206)

Mida kõrgem haridusaste, seda rohkem meesõpetajaid

Kui koolieelsetes õppeasutustes jääb meessoost õpetajate osatähtsus alla 1% ja algklassides on meessoost õpetajaid 8% ümber, siis gümnaasiumis on meesõpetajate osatähtsus juba üle 20% ja kutseõppeasutustes ulatub meessoost õpetajate osatähtsus ligi 40% -ni.

Graafik 1.4.4. Meessoost õpetajate osatähtsus haridusasutustes, % (Allikas: Haridussilm)

Graafik 1.4.5. Meessoost õpetajate osatähtsus üldharidusõppeasutuste eri astmetes, % (Allikas: Haridussilm)

Kõige rohkem muust rahvusest inimesi töötab töötlevas tööstuses

Muust rahvusest töötajate osatähtsus on 2020. aastal suurim töötlevas tööstuses (97%), ehituses (88%) ning info ja side valdkonnas (74%). Kõige vähem on muust rahvusest töötajaid taime- ja loomakasvatus, jahinduses ja neid teenindavatel tegevusaladel, metsamajanduses ja metsavarumises ning veetranspordis.

Graafik: 1.4.6. Hõivatute osatähtsus rahvuse ja tegevusala järgi (2021), % (Allikas: Statistikaamet, TT0201)

Juhtidena on hõivatud 12,1 protsenti eestlastest ja ainult 7,2 protsenti muust rahvusest elanikest

Muust rahvusest elanikud töötavad kõige rohkem tippspetsialistidena (17,7%),  oskustöötajate ja käsitöölistena (15,9%) ning seadme- ja masinaoperaatorite ning koostajatena (14,6%). Muust rahvusest elanikud on võrreldes eestlastega vähem esindatud  juhtide (eestlased 12,1%, muust rahvusest 7,2%), tippspetsialistide (eestlased 24,4%, muust rahvusest 17,7%) ja tehnikute ja keskastme spetsialistide (eestlased 16,8%, muust rahvusest 12,6%) hulgas. Muust rahvusest elanike osatähtsus lihttöötajate hulgas on kaks korda suurem kui eestlastest elanike osatähtsus (eestlased 6,8%, muust rahvusest 13,1%).

Graafik: 1.4.7. Hõivatute osatähtsus rahvuse ja ametiala pearühma järgi (2021), % (Allikas: Statistikaamet, TT2119)

Puudega töötajate osatähtsus on enim kasvanud hulgi- ja jaekaubanduses

2020. aastal töötas kõige rohkem puudega inimesi muus teeninduses (27,1%), hulgi- ja jaekaubanduses (27%) ja finants-, kinnisvara-, kutse- ja haldustegevuses (16,6%). Võrreldes 2014. aastaga on puudega inimeste osatähtsus enim suurenenud muus teeninduses ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas.

2020. aastal töötab avalikus sektoris 19,6% ja erasektoris 80,4% puudega inimestest. Palgalise töötajana on hõivatud 88,5% puudega inimestest ja mittepalgalisena (ettevõtja, vabakutseline) 11,5%. Võrreldes 2017. aastaga on mittepalgaliste töötajate osatähtsus puudega inimeste hulgas kasvanud 3,8 pp võrra.

Graafik: 1.4.8. Puudega inimeste hõivatuse osatähtsus tegevusalade lõikes (%), 2021 (Allikas: Statistikaamet, THV603)

Tippspetsialisti või juhina töötas 2020. aastal 12,3 protsenti tööhõives olevatest puudega inimestest

Puudega töötajatest 25,2% töötab lihttöölisena.  Teenindus- ja müügitöötajatena töötab 19,9% ja tehnikute ja keskastme spetsialistidena 11,7% puudega inimestest.  Puudega inimeste hulgas on tippspetsialistide ja juhtidena töötajate osatähtsus ligi kolm korda väiksem kui puudeta inimeste hulgas.

Graafik: 1.4.9. Hõivatute osatähtsus puudelisuse ja ametiala järgi, 2021 (Allikas: Statistikaamet, THV603)