Tööhõive Karjäär Sissetulek Segregatsioon Tööelu Hoolduskoormus

Segregatsioon

Ametialapõhine sooline segregatsioon väheneb kiiremini kui tegevusalapõhine sooline segregatsioon

Statistikaameti andmetel on ametialapõhine sooline segregatsioon ehk vertikaalne sooline segregatsioon alates 2015. aastast pidevalt vähenenud. Ajavahemikus 2014-2020 vähenes ametialapõhine sooline segregatsioon 4,6 protsendipunkti võrra ja jõudis 2020. aastal 34,2 %-ni. Tegevusalapõhine sooline segregatsioon on samas ajavahemikus vähenenud 1,7 protsendipunkti võrra.

Horisontaalne ehk tegevusalapõhine sooline segregatsioon oli kõrgeim 2017. aastal (39%) ja järgnevatel aastatel on hakanud tasapisi vähenema. 2020. aastal oli tegevusalapõhine sooline segregatsioon 36,4%, mis on endiselt Euroopa Liidu riikide hulgas üks kõrgemaid.

Mida suurem on segregatsiooniindeksi väärtus, seda rohkem on tööturg segregeerunud. Kui indeksi väärtus on 0%, siis tööturul segregatsiooni ei ole, s.t naised ja mehed on ameti- ja tegevusaladel ühtlaselt jagunenud. Kui indeksi väärtus on 100%, on tööturg täielikult segregeerunud, s.t naised ja mehed töötavad täiesti erinevatel ameti- või tegevusaladel (Statistikaamet)  

Naissoost juhtide osakaal kasvab,  kuid vahe meestega on veel ligi 1,6 kordne

Aastatel 2014 -2020 on juhtidena töötavate naiste osatähtsus kasvanud 7,3%-lt 8,1%-le, kuid jääb juhtidena töötavate meeste osatähtsusele alla ligi 1,6 korda. 2020. aastal töötas enim naisi tippspetsialistidena (29,0%). Järgnesid teenindus- ja müügitöötajad (18,8%) ning tehnikud ja keskastme spetsialistid 17,1%-ga. Märkimisväärne hulk naisi (10,8%) töötas lihttöölistena (mehi 6,9%). Mehed töötasid enim oskustöötajate ja käsitöölistena (21,7%), seadme ja masinaoperaatoritena (16,9%) ja tippspetsialistidena (16,0%). Võrreldes 2014. aastaga on juhtidena töötavate meeste osatähtsus vähenenud ja langenud osatähtsuselt kolmandalt kohalt viiendale.

Graafik: 1.4.1. Hõivatute osatähtsus soo ja ametiala pearühma järgi (%), 2020 (Allikas: Statistikaamet, TT2119)

Naised ja mehed on koondunud erinevatele tegevusaladele

Tegevusvaldkondi, kus naised ja mehed on enam vähem tasakaalustatult esindatud (naiste ja meeste osatähtsus jääb vahemikku 40-60%) oli 2020. aastal seitse: hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad; posti- ja kullerteenus, haldus- ja abitegevused, veetransport, hulgi- ja jaekaubandus (sh mootorsõidukite ja mootorrataste remont), kinnisvaraalane tegevus ja kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Kuigi ka avalikus halduses ja riigikaitses on naiste ja meeste osatähtsus 40-60% piirides, on tegelikult naised ülekaalukalt esindatud avalikus halduses ja mehed riigikaitse valdkonnas.

Tegevusvaldkonnad, kus töötavad peamiselt mehed (meeste osatähtsus üle 70%) on mäetööstus (100%),  veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (100%), ehitus (94%), maismaaveondus ja torutransport (89%), metsamajandus ja metsavarumine (88%), mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont (84%), põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (75%), veondus ja laondus (74%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (73%).

Tegevusvaldkonnad, kus töötavad peamiselt naised (naiste osatähtsus üle 70%) on jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad (76%), haridus (78%), ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (86%).

Graafik: 1.4.2. Hõivatute osatähtsus soo ja tegevusala järgi (%), 2020 (Allikas: Statistikaamet, TT0201)

Naised on ülekaalus avalikus sektoris ja mehed erasektoris

2020. aastal oli avaliku sektori töötajatest 67% naised ja ainult 33% mehed. Võrreldes 2014. aastaga on meeste ja naiste osatähtsused jäänud samaks.

Erasektori töötajatest olid 2020. aastal 57% mehed ja 43% naised. Võrreldes 2014. aastaga on naiste osatähtsus erasektoris kasvanud ainult 1 protsendipunkti võrra.

Graafikud: 1.4.3. Hõivatute osatähtsus soo ja tööandja liigi järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT206)

Mida kõrgem haridusaste, seda rohkem meesõpetajaid

Kui koolieelsetes õppeasutustes jääb meessoost õpetajate osatähtsus alla 1% ja algklassides on meessoost õpetajaid 8% ümber, siis gümnaasiumis on meesõpetajate osatähtsus juba üle 20% ja kutseõppeasutustes ulatub meessoost õpetajate osatähtsus ligi 40% -ni.

Graafik 1.4.4. Meessoost õpetajate osatähtsus haridusasutustes, % (Allikas: Haridussilm)

Graafik 1.4.5. Meessoost õpetajate osatähtsus üldharidusõppeasutuste eri astmetes, % (Allikas: Haridussilm)

Kõige rohkem muust rahvusest inimesi töötab töötlevas tööstuses

Muust rahvusest töötajate osatähtsus on 2020. aastal suurim töötlevas tööstuses (97%), ehituses (88%) ning info ja side valdkonnas (74%). Kõige vähem on muust rahvusest töötajaid taime- ja loomakasvatus, jahinduses ja neid teenindavatel tegevusaladel, metsamajanduses ja metsavarumises ning veetranspordis.

Graafik: 1.4.6. Hõivatute osatähtsus rahvuse ja tegevusala järgi (2020), % (Allikas: Statistikaamet, TT0201)

Juhtidena on hõivatud 12,1 protsenti eestlastest ja ainult 7,2 protsenti muust rahvusest elanikest

Muust rahvusest elanikud töötavad kõige rohkem tippspetsialistidena (17,7%),  oskustöötajate ja käsitöölistena (15,9%) ning seadme- ja masinaoperaatorite ning koostajatena (14,6%). Muust rahvusest elanikud on võrreldes eestlastega vähem esindatud  juhtide (eestlased 12,1%, muust rahvusest 7,2%), tippspetsialistide (eestlased 24,4%, muust rahvusest 17,7%) ja tehnikute ja keskastme spetsialistide (eestlased 16,8%, muust rahvusest 12,6%) hulgas. Muust rahvusest elanike osatähtsus lihttöötajate hulgas on kaks korda suurem kui eestlastest elanike osatähtsus (eestlased 6,8%, muust rahvusest 13,1%).

Graafik: 1.4.7. Hõivatute osatähtsus rahvuse ja ametiala pearühma järgi (2020), % (Allikas: Statistikaamet, TT2119)

Puudega töötajate osatähtsus on enim kasvanud hulgi- ja jaekaubanduses

2020. aastal töötas kõige rohkem puudega inimesi muus teeninduses (27,1%), hulgi- ja jaekaubanduses (27%) ja finants-, kinnisvara-, kutse- ja haldustegevuses (16,6%). Võrreldes 2014. aastaga on puudega inimeste osatähtsus enim suurenenud muus teeninduses ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas.

2020. aastal töötab avalikus sektoris 19,6% ja erasektoris 80,4% puudega inimestest. Palgalise töötajana on hõivatud 88,5% puudega inimestest ja mittepalgalisena (ettevõtja, vabakutseline) 11,5%. Võrreldes 2017. aastaga on mittepalgaliste töötajate osatähtsus puudega inimeste hulgas kasvanud 3,8 pp võrra.

Graafik: 1.4.8. Puudega inimeste hõivatuse osatähtsus tegevusalade lõikes (%), 2020 (Allikas: Statistikaamet, THV603)

Tippspetsialisti või juhina töötas 2020. aastal 12,3 protsenti tööhõives olevatest puudega inimestest

Puudega töötajatest 25,2% töötab lihttöölisena.  Teenindus- ja müügitöötajatena töötab 19,9% ja tehnikute ja keskastme spetsialistidena 11,7% puudega inimestest.  Puudega inimeste hulgas on tippspetsialistide ja juhtidena töötajate osatähtsus ligi kolm korda väiksem kui puudeta inimeste hulgas.

Graafik: 1.4.9. Hõivatute osatähtsus puudelisuse ja ametiala järgi, 2020 (Allikas: Statistikaamet, THV603)