Palk ja töötasud

Naistöötajad teenivad Eestis meestöötajatest keskmiselt 14,9 % väiksemat palka

Statistikaameti andmetel teenisid naistöötajad 2021. aastal keskmiselt 14,9 protsenti väiksemat brutotunnipalka kui meestöötajad. Võrreldes 2014. aastaga on sooline palgalõhe vähenenud 8,6 protsendipunkti võrra.

Sooline palgalõhe arvutatakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe raames arvutatud keskmine brutotunnipalk on arvestatud ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta (Statistikaamet.)

Eurostati andmetel oli 2021. aastal sooline palgalõhe Eestis 20,5%..

Erinevus Eurostati ja Statistikaameti soolise palgalõhe arvutustes: Statistikaameti arvutatud sooline palgalõhe võtab arvesse kõik ettevõtted ja asutused ning kõik tegevusalad. Eurostat-i avaldatud palgalõhest jäetakse välja 10 töötajaga ettevõtete ja asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala palgatöötajate töötasud.

Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustustegevuses ja madalaim veonduses ja laonduses

2021. aastal oli suurim sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses (25,7 %), järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (24,2 %), tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (23,8 %) ja info ja side (23,5 %).

Veondus ja laondus on ainus valdkond, kus naistöötajate keskmine brutotunnipalk ületab meestöötajate keskmist brutotunnipalka. Sooline palgalõhe on -5,2%.

2020. aastaga võrreldes on sooline palgalõhe 2021. aastaks enim suurenenud ehituses (8,4 pp), järgnevad avalik haldus ja riigikaitse (1,7 pp),  hulgi- ja jaekaubandus (1,2 pp), veevarustus ja kanalisatsioon (1,2 pp), põllumajandus ja kalandus (0,4 pp) ja haridus (0,3 pp) Teistes valdkondades on sooline palgalõhe võrreldes 2020. aastaga vähenenud. Enim on sooline palgalõhe vähenenud majutuses ja toitlustuses 10,1 pp võrra  ja mäetööstuses (9,1 pp võrra). Veondus ja laondus on ainus valdkond, kus sooline palgalõhe on perioodil 2015-2021 läbinud nullpunkti ja jätkanud kasvu negatiivse väärtusena.  2015. aastal ületas veonduses ja laonduses meeste keskmine brutotunnipalk naiste keskmist brutotunnipalka 1,5% ja aastal 2021 ületab naiste keskmine brutotunnipalk veonduses ja laonduses meeste keskmist brutotunnipalka 5,2%-ga

Graafik 1.3.2. Sooline palgalõhe kõik tegevusalad kokku, % (Allikas: Statistikaamet, PA5335)

Aastatel 2020-2021 kasvas brutotunnipalk enim info ja side valdkonnas töötavatel meestel

Ajavahemikus 2020-2021kasvas  brutotunnipalk kõige kiiremini info ja side valdkonnas töötavatel meestel (2,2 eurot) ja naistel (1,8 eurot).  Järgnesid tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonnas töötavad mehed (1,4 eurot) ja finants- ja kindlustusvaldkonnas töötavad naised, kutse- ja tehnika valdkonnas ja mäetööstuses töötavad naised (1,2 eurot), hulgi- ja jaekaubanduses töötavad mehed ja  tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonnas töötavad naised (1,1 eurot). Teistes valdkondades jäi brutotunnipalga kasv alla 1 euro. Ainsana jäi brutotunnipalk samale tasemele kui 2020. aastal ehituse valdkonnas töötavatel naistel.

Meestöötajate ja naistöötajate keskmiste brutotunnipalkade kasvu erinevus aastatel 2020-2021 oli kõige suurem  ehituse valdkonnas, kus meeste keskmine brutotunnipalk kasvas keskmiselt 0,8 euro võrra kiiremini kui naiste palk ja mäetööstuses, kus naiste keskmine brutotunnipalk kasvas keskmiselt 0,8 euro võrra kiiremini kui meeste palk. Aastal 2021 ületab meeste keskmine brutotunnipalk ehituse valdkonnas naiste keskmist brutotunnipalka 1 euro võrra ja mäetööstuses 1,8 euro võrra. Valdkond, kus perioodil 2020-2021 meeste ja naiste keskmine brutotunnipalk kasvas võrdselt on haldus- ja abitegevused (0,9 eurot). Aastal 2021 on meeste keskmine brutotunnipalk kõrgeim info- ja sidevaldkonnas (17,8 eurot) ja madalaim majutuses ja toitlustuses (6,2 eurot). Naiste keskmine brutotunnipalk on kõrgeim info ja side valdkonnas (13,6 eurot) ja madalaim majutuses ja toitlustuses (5,0 eurot).

Graafik 1.3.3. Naiste ja meeste keskmise brutotunnipalga kasv eurodes 2020-2021 tegevusalade lõikes (Allikas: Statistikaamet, PA5335)

Suurim sooline lõhe kuukeskmises brutotulus on vanuserühmas 25-49 aastat

Kõigis maakondades ületab kõigis vanuserühmades meeste kuukeskmine brutotulu naiste kuukeskmist brutotulu. Suurim lõhe on 25-49 aastaste vanuserühmas, kus meeste kuukeskmine brutotulu on 318,9 euro võrra suurem kui samas vanuses naiste kuukeskmine brutotulu.

Väikseim sooline lõhe kuukeskmises brutotulus on üle 63 aastaste vanuserühmas (137,79 eurot).

Maakondade lõikes on suurim erinevus meeste ja naiste kuukeskmises brutotulus kõigis vanuserühmades Hiiu maakonnas: alla 25 aastaste vanuserühmas 271,80 eurot, 25-49 aastaste vanuserühmas 446,42 eurot, 50-62 aastaste vanuserühmas 275,66 eurot ja üle 63 aastaste vanuserühmas 322,04 eurot.

Maakondade lõikes väikseim sooline lõhe kuukeskmises brutotulus on alla 25 aastaste vanuserühmas Ida Virumaal (148,53 eurot), 25-49 aastaste vanuserühmas Põlva maakonnas (256,51 eurot), 50-62 aastaste vanuserühmas Põlva maakonnas (85,02 eurot) ja üle 63 aastaste vanuserühmas Valga maakonnas (62,84 eurot).

Graafik 1.3.4. Sooline lõhe palgatöötaja kuukeskmises brutotulus maakonna ja vanusrühma lõikes 2020. aastal (Allikas: Statistikaamet, ST005)

Võrreldes meestega alustavad naised tööelu keskmiselt 187 euro võrra madalama kuukeskmise brutotuluga ja lõpetavad keskmiselt 138 euro võrra madalama kuukeskmise brutotuluga

Kogu Eesti võrdluses on alla 25 aastaste meessoost palgatöötajate kuukeskmine brutotulu 1029,48 eurot. Vanuses 25-49 aastat saavutatakse tulu maksimum 1697,43 euro tasemel. 50-62 aastaste meeste vanuserühmas on kuukeskmine brutotulu langenud 1386,94 euroni ja üle 63 aastaste vanuserühmas 1105,94 euroni. Alla 25 aastased naised alustavad tööelu keskmiselt 842,12 euroga, mis on 187,37 euro võrra väiksem kui meestel. Vanuses 25-49 aastat saavutab naiste kuukeskmine brutotulu 1378,53 euro taseme ning vanuses 50-62 aastat langeb kuni 1197,81 euroni. Üle 63 aastaste naiste kuukeskmine brutotulu on keskmiselt 968,15 eurot,  mis on keskmiselt 137,79 eurot väiksem kui samas vanuses meestel.