Tööhõive Karjäär Sissetulek Segregatsioon Tööelu Hoolduskoormus

Sissetulek

Naistöötajad teenivad Eestis meestöötajatest keskmiselt 15,6% väiksemat palka

Statistikaameti andmetel teenisid naistöötajad 2019. aastal keskmiselt 17,1 protsenti väiksemat brutotunnipalka kui meestöötajad. Võrreldes 2014. aastaga on sooline palgalõhe vähenenud 6,4 protsendipunkti võrra.

Sooline palgalõhe arvutatakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe raames arvutatud keskmine brutotunnipalk on arvestatud ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta (Statistikaamet.)

Eurostati andmetel oli 2019. aastal sooline palgalõhe Eestis 21,7%.

Erinevus Eurostati ja Statistikaameti soolise palgalõhe arvutustes: Statistikaameti arvutatud sooline palgalõhe võtab arvesse kõik ettevõtted ja asutused ning kõik tegevusalad. Eurostat-i avaldatud palgalõhest jäetakse välja 10 töötajaga ettevõtete ja asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala palgatöötajate töötasud.

Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustustegevuses ja madalaim ehituses

2020. aastal oli suurim sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses (29,4%), järgnesid mäetööstus (26,1%), info ja side (24,1%) ja tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (24%).

Veondus ja laondus on ainus valdkond, kus naistöötajate keskmine brutotunnipalk ületab meestöötajate keskmist brutotunnipalka. Sooline palgalõhe on -6,2%.

2014. aastaga võrreldes on sooline palgalõhe 2020. aastaks suurenenud ainult mäetööstuses 0,1 pp võrra (26%-lt 26,1%-ni). Teistes valdkondades on sooline palgalõhe võrreldes 2014. aastaga vähenenud. Enim on sooline palgalõhe vähenenud ehituses 12,3 pp võrra (15,3%-lt -3%-ni), finants- ja kindlustustegevuses 10,1 pp võrra (39,5%-lt 29,4%-ni) ja kinnisvaraalases tegevuses 9,8 pp võrra (27,3%-lt 17,5%-ni). Veondus ja laondus on ainus valdkond, kus sooline palgalõhe on perioodil 2014-2020 läbinud nullpunkti ja jätkanud kasvu negatiivse väärtusena.  2014. aastal ületas veonduses ja laonduses meeste keskmine brutotunnipalk naiste keskmist brutotunnipalka 10,3% ja aastal 2020 ületab naiste keskmine brutotunnipalk veonduses ja laonduses meeste keskmist brutotunnipalka 6,2%-ga.

Graafik 1.3.1. Sooline palgalõhe tegevusalade järgi, % (Allikas: Statistikaamet, PA5335)

Graafik 1.3.1. Sooline palgalõhe tegevusalade järgi, % (Allikas: Statistikaamet, PA5335)

Graafik 1.3.1. Sooline palgalõhe tegevusalade järgi, % (Allikas: Statistikaamet, PA5335)

Graafik 1.3.1. Sooline palgalõhe tegevusalade järgi, % (Allikas: Statistikaamet, PA5335)

Graafik 1.3.1. Sooline palgalõhe tegevusalade järgi, % (Allikas: Statistikaamet, PA5335)

Graafik 1.3.1. Sooline palgalõhe tegevusalade järgi, % (Allikas: Statistikaamet, PA5335)

Graafik 1.3.1. Sooline palgalõhe tegevusalade järgi, % (Allikas: Statistikaamet, PA5335)

Graafik 1.3.2. Sooline palgalõhe kõik tegevusalad kokku, % (Allikas: Statistikaamet, PA5335)

Aastatel 2014-2020 kasvas brutotunnipalk enim info ja side valdkonnas töötavatel meestel

Ajavahemikus 2014-2020 kasvas  brutotunnipalk kõige kiiremini info ja side valdkonnas töötavatel meestel (6,18 eurot) ja naistel (4,77 eurot).  Järgnesid finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas töötavad naised (3,92 eurot) ja elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise valdkonnas töötavad mehed (3,9 eurot) ja naised (3,86 eurot). Ajavahemikus 2014-2020 on keskmine brutotunnipalk kõige vähem kasvanud majutuses ja toitlustuses töötavatel naistel (1,29 eurot) ja meestel (1,31 eurot).

Meestöötajate ja naistöötajate keskmiste brutotunnipalkade kasvu erinevus aastatel 2014-2020 oli kõige suurem  info ja side valdkonnas, kus meeste palgad kasvasid keskmiselt 1,41 euro võrra kiiremini kui naiste palgad. Aastal 2020 ületab meeste keskmine brutotunnipalk info ja side valdkonnas naiste keskmist brutotunnipalka 3,8 euro võrra. Valdkonnad, kus perioodil 2014-2020 meeste ja naiste palgad on kasvanud võrdselt on: veevarustus ja kanalisatsioon ning haridus. Aastal 2020 on meeste keskmine brutotunnipalk kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses (16,7 eurot) ja madalaim majutuses ja toitlustuses (6,0 eurot). Naiste keskmine brutotunnipalk on kõrgeim info ja side (11,8 eurot) ja finants ja kindlustustegevuse (11,8 eurot) valdkondades ja madalaim majutuses ja toitlustuses (5,0 eurot).

Graafik 1.3.3. Naiste ja meeste keskmise brutotunnipalga kasv eurodes 2014-2020 tegevusalade lõikes (Allikas: Statistikaamet, PA5335)

Suurim sooline lõhe kuukeskmises brutotulus on vanuserühmas 25-49 aastat

Kõigis maakondades ületab kõigis vanuserühmades meeste kuukeskmine brutotulu naiste kuukeskmist brutotulu. Suurim lõhe on 25-49 aastaste vanuserühmas, kus meeste kuukeskmine brutotulu on 318,9 euro võrra suurem kui samas vanuses naiste kuukeskmine brutotulu.

Väikseim sooline lõhe kuukeskmises brutotulus on üle 63 aastaste vanuserühmas (137,79 eurot).

Maakondade lõikes on suurim erinevus meeste ja naiste kuukeskmises brutotulus kõigis vanuserühmades Hiiu maakonnas: alla 25 aastaste vanuserühmas 271,80 eurot, 25-49 aastaste vanuserühmas 446,42 eurot, 50-62 aastaste vanuserühmas 275,66 eurot ja üle 63 aastaste vanuserühmas 322,04 eurot.

Maakondade lõikes väikseim sooline lõhe kuukeskmises brutotulus on alla 25 aastaste vanuserühmas Ida Virumaal (148,53 eurot), 25-49 aastaste vanuserühmas Põlva maakonnas (256,51 eurot), 50-62 aastaste vanuserühmas Põlva maakonnas (85,02 eurot) ja üle 63 aastaste vanuserühmas Valga maakonnas (62,84 eurot).

Graafik 1.3.4. Sooline lõhe palgatöötaja kuukeskmises brutotulus maakonna ja vanusrühma lõikes 2020. aastal (Allikas: Statistikaamet, ST005)

Võrreldes meestega alustavad naised tööelu keskmiselt 187 euro võrra madalama kuukeskmise brutotuluga ja lõpetavad keskmiselt 138 euro võrra madalama kuukeskmise brutotuluga

Kogu Eesti võrdluses on alla 25 aastaste meessoost palgatöötajate kuukeskmine brutotulu 1029,48 eurot. Vanuses 25-49 aastat saavutatakse tulu maksimum 1697,43 euro tasemel. 50-62 aastaste meeste vanuserühmas on kuukeskmine brutotulu langenud 1386,94 euroni ja üle 63 aastaste vanuserühmas 1105,94 euroni. Alla 25 aastased naised alustavad tööelu keskmiselt 842,12 euroga, mis on 187,37 euro võrra väiksem kui meestel. Vanuses 25-49 aastat saavutab naiste kuukeskmine brutotulu 1378,53 euro taseme ning vanuses 50-62 aastat langeb kuni 1197,81 euroni. Üle 63 aastaste naiste kuukeskmine brutotulu on keskmiselt 968,15 eurot,  mis on keskmiselt 137,79 eurot väiksem kui samas vanuses meestel.

Madalaimat sissetulekut saavate naiste hulk kasvab ja meeste hulk kahaneb

Ajavahemikus 2014-2020 on madalaimasse sissetulekukvintiili kuuluvate naiste osatähtsus kasvanud 0,8 pp võrra ja meeste osatähtsus kahanenud 0,9 pp võrra.

2020. aastal kuulus madalaimasse sissetulekukvintiili 22,3% naistest ja 17,4% meestest. Alates 2012. aastast on madalaimasse sissetulekukvintiili kuuluvate naiste hulk tõusutrendis ja meeste hulk langustrendis. Naiste osatähtsus on suurem madalama sissetulekuga kvintiilides (esimeses ja teises).  Meeste osatähtsus on suurem kõrgema sissetulekuga kvintiilides (alates kolmandast kvintiilist). Kõrgeima sissetulekuga kvintiili (viies kvintiil) kuulus 2020. aastal 21,7% meestest ja 18,5% naistest.

Graafik 1.3.5. Elanikud sissetulekukvintiili ja soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, ST01)

Muust rahvusest elanike hulgas on rohkem madalama sissetulekuga inimesi kui eestlaste hulgas

Madalama sissetulekuga elanikkonna hulka (esimesse ja teise kvintiili) kuulus 2020. aastal muust rahvusest elanikest 46,4% ja eesti rahvusest elanikest 37,6%. Kõrgema sissetulekuga elanikkonna hulka (neljandasse ja viiendasse kvintiili) kuulus 42,6% eestlastest ja ainult 33,2% muust rahvusest elanikest. Muust rahvusest elanike osatähtsus madalaima sissetulekuga (esimene kvintiil) elanikkonna hulgas on oluliselt suurem kui eesti rahvusest elanike osatähtsus (eestlased 18,1%, muust rahvusest elanikud 25%) ja oluliselt väiksem kõrgeima sissetulekuga (viies kvintiil) elanikkonna hulgas (eestlased 22,2%, muust rahvusest elanikud 14,3%).

Graafik 1.3.6. Elanikud sissetulekukvintiili ja rahvuse järgi (Allikas: Statistikaamet, ST04)