Tervisekäitumine

Mehed söövad vähem puu- ja köögivilju kui naised

2020. aastal läbiviidud uuringu kohaselt oli neid, kes sõid iga päev köögivilja kõige rohkem 45-54 aastaste naiste hulgas (52,1%). Sama vanusegrupi meeste hulgas oli iga päev puuvilja sööjate osatähtsus kõige madalam (23,7%).  Iga päev puuvilja sööjaid on vähem kui iga päev köögivilja sööjaid. Kõige suurem iga päev puuvilja sööjate osatähtsus oli 55-64 aastaste naiste ja 35-44 aastaste meeste hulgas (vastavalt 50% ja 27,4%).  Meeste hulgas oli rohkem kui naiste hulgas neid, kes viimasel seitsmel päeval ei olnud üldse tarbinud puu- või köögivilju. Kõige madalam puu- ja köögivilja tarbijate osatähtsus oli 16-24 aastaste meeste hulgas. Neid, kes ei olnud viimasel seitsmel päeval üldse tarbinud puuvilju oli 16-24 aastaste meeste hulgas 17,9% (naised 7,9%) ja neid, kes ei olnud tarbinud köögivilju 13,7% (naised  6%). Võrreldes 2014. aastaga on 16-24 aastaste meeste hulgas isikute osatähtsus, kes üldse ei tarbi puuvilja kasvanud 2,7 pp võrra ja nende osatähtsus, kes üldse ei tarbi köögivilju vähenenud 5,9 pp võrra.  2014. aastaga võrreldes on 55-64 aastaste hulgas nende osatähtsus, kes üldse ei tarbi köögivilja vähenenud. Seevastu nende osatähtsus, kes üldse ei tarbi puuvilja on kasvanud 55-64 aastaste meeste hulgas 1,5 korda.  

Graafik 5.4.1. Viimase 7 päeva jooksul värske puu- ja köögivilja söömine soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU10)

Kaks või enam korda nädalas vähemalt poole tunni vältel tervisespordi harrastajate osatähtsus on suurim 16 -24 aastaste vanuserühmas

Võrreldes 2014. aastaga oli 2020. aastal enamus vanuserühmades isikute osatähtsus, kes harrastasid tervisesporti vähemalt poole tunni vältel kaks või enam korda nädalas suurenenud (v.a 16-24 aastased naised). Enim kasvas nädalas kaks või enam korda tervisespordi harrastajate osatähtsus 16-24 aastaste meeste seas (16,5 pp). Kaks või enam korda tervisespordi harrastajate osatähtsus 16-24 aastaste naiste seas kahanes võrreldes 2014. aastaga 4,4 pp võrra. Vanuse kasvades väheneb isikute osatähtsus, kes harrastavad tervisesporti vähemalt poole tunni vältel kaks või enam korda nädalas. Neid, kes tegelevad tervisespordiga vaid mõne korra kuus või veel harvem on kõige rohkem üle 35 aastaste meeste ja 25-44 aastaste naiste hulgas (keskmiselt 35%).

Graafik 5.4.2. Vabal ajal vähemalt poole tunni vältel tervisespordi harrastamise sagedus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU30)

Muust rahvusest elanikud tegelevad tervisespordiga vähem kui eesti rahvusest elanikud

2020. aastal oli muust rahvusest meeste ja naiste hulgas enim neid, kes tegelesid tervisespordiga mõned korra kuus või vähem (vastavalt 34,9% ja 34,5%). Eesti rahvusest naiste hulgas oli neid 30,4% ja meeste hulgas 31,8%. Kaks või enam korda nädalas vähemalt poole tunni vältel tervisespordi harrastajate osatähtsus on võrreldes 2014. aastaga kasvanud nii eesti kui muust rahvusest naiste ja meeste hulgas. Kaks või enam korda nädalas vähemalt poole tunni vältel tervisespordi harrastajaid oli 2020. aastal enim eesti rahvusest meeste ja naiste hulgas ja kõige vähem muust rahvusest meeste hulgas.

Graafik 5.4.3. Vabal ajal vähemalt poole tunni vältel tervisepordi harrastamise sagedus soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU32)

Kõigis vanuserühmades on meeste hulgas rohkem ülekaalulisi kui naiste hulgas

Kõige rohkem ületab ülekaaluliste meeste osatähtsus naiste osatähtsust vanuserühmades 25-34 (26,9 pp) ja 35-44 (27,5 pp). Väikseim on vahe meeste ja naiste vahel 16-24 aastaste vanuserühmas (2,5 pp). Võrreldes 2014. aastaga on ülekaaluliste osatähtsus 2020. aastaks suurenenud 16-24 aastaste naiste ja 25-44 aastaste meeste hulgas.

Rasvunute osatähtsus suureneb vanuse kasvades. Kui 25-34 aastaste meeste hulgas on rasvunuid 8,8% (naised 13,1%), siis 35-44 aastaste meeste hulgas on rasvunute osatähtsus kasvanud juba 19%-ni (naised 14%) ja 45-54 aastaste hulgas 30,5%-ni (naised 21,3%). Rasvunute suur osatähtsus on probleemiks ka noorimas vanuserühmas, kus rasvunute osatähtsus 16-24 aastaste meeste hulgas on 9,8% ( naised 3,6%). Võrreldes 2014. aastaga on 16-24 aastaste seas rasvunute osatähtsus kasvanud meeste hulgas (1,8 pp) ja vähenenud naiste hulgas (1,9 pp). Aastatel 2014-2020 on rasvunute osatähtsus enim vähenenud 45-54 aastaste naiste hulgas (3,4 pp) ja kasvanud 55 -64 aastaste meeste hulgas (10,9 pp). 

Graafik 5.4.4. Ülekaaluliste (KMI 25,0-29,9) osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU40)

Graafik: 5.4.5. Rasvunute (KMI >=30,0) osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU40)

Eesti rahvusest 16 -24 aastaste naiste hulgas on kõige vähem ülekaalulisi

Kõige rohkem ülekaalulisi oli 2020. aastal vanuserühmas 55-64 aastat ja seda nii eesti kui muust rahvusest meeste ja naiste puhul ulatudes 61,4%-st eesti rahvusest naiste puhul kuni 80,5%-ni muust rahvusest meeste puhul.  Kõige vähem oli ülekaalulisi eesti rahvusest 16-24 aastaste naiste (16,3%) ja 25-34 aastaste muust rahvusest naiste seas (16,8%).

Graafik 5.4.6. Ülekaaluliste osatähtsus soo, vanuserühma ja rahvuse järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU42)