Eluiga Riskikäitumine Terviseseisund Tervisekäitumine Arstiabi kättesaadavus

Terviseseisund

Eesti rahvusest naised elavad tervena üle 5 aasta kauem, kui eesti mehed ja muust rahvusest mehed ja naised

2020. aasta statistika kohaselt elavad eesti rahvusest naised tervena 60,96 aastat ja mehed 55,34 aastat. Kui eesti rahvusest naiste ja meeste puhul on tervena elatud eluaastates oluline erinevus (5,62 aastat), siis muust rahvusest meeste ja naiste puhul  tervena elatud aastad oluliselt ei erine – muust rahvusest mehed elavad tervena 55,59 ja naised 56,29 aastat. 

 “Tervena elatud aastad” sünnihetkel mõõdab keskmist aastate arvu, mille jooksul inimene elab hea tervise juures

Graafik 5.3.1. Tervena elada jäänud aastad sünnimomendil soo ja rahvuse järgi (Allikas: Statistikaamet, TH751)

Eesti rahvusest naised elavad tervena ligi 3 aastat kauem kui muust rahvusest naised

65-69 aastaste vanuserühmas oli tervena elada jäänud aastate arv 2020. aastal suurim eesti rahvusest naistel (8,52 aastat) ja madalaim muust rahvusest meestel (5,14 aastat). Eesti rahvusest meestel jääb tervena elada veel 6,57 aastat ja muust rahvusest naistel 5,69 aastat. Aastatel 2014-2020 on tervena elada jäänud aastate arv enim suurenenud eesti rahvusest ja muust rahvusest naistel (vastavalt 1,66 ja 1,65 aastat). Kõige vähem on sellel ajaperioodil tervena elada jäänud aastate arv suurenenud muust rahvusest meeste puhul (1,2 aastat).

Graafik: 5.3.2. Tervena elada jäänud aastad 65-69 aastasena soo ja rahvuse järgi (Allikas: Statistikaamet, TH751)

Meeste osatähtsus, kes hindavad oma tervist heaks või väga heaks, suureneb kõigis vanuserühmades

Võrreldes 2014. aastaga on meeste puhul kasvanud kõigis vanuserühmades nende inimeste osatähtsus, kes hindasid oma tervist heaks või väga heaks. Naiste puhul on oma tervist heaks või väga heaks hinnanute osatähtsus kahanenud 16-34 aastate hulgas ja kasvanud üle 35 aastaste hulgas. 55-64 aastaste vanuserühmas on meeste hulgas rohkem kui naiste hulgas neid, kes hindavad oma tervist halvaks või väga halvaks. Kui naiste puhul, kasvab oluliselt isikute osatähtsus kes hindavad oma tervist halvaks või väga halvaks üle 55 aastaste hulgas, siis meeste puhul on oluliselt kasvu näha juba 45-54 aastaste vanuserühmas.

Graafik 5.3.3. Hinnang oma käesoleva aja tervisele soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU01)

Kõrgema haridusega inimesed hindavad oma tervist paremaks kui madalama haridusega inimesed.

Madalama haridustasemega inimeste hulgas on vähem neid, kes hindavad oma tervist heaks või väga heaks ja rohkem neid, kes hindavad oma tervist halvaks või väga halvaks. 2020. aastal andis oma tervisele hinnangu hea või väga hea 72,1% kõrgharidusega meestest  ja 70,5% kõrgharidusega naistest.  Põhihariduse ja madalama haridusega meestest andis oma tervisele hinnangu hea või väga hea ainult 48,4% ja naistest 48,3%. Halvaks või väga halvaks hindas oma tervist 3,1% kõrgharidusega meestest ja 3,6% naistest. Põhihariduse või madalama haridusega meestest hindas oma tervist halvaks 17,5%  ja naistest 15,6%.

Graafik 5.3.4. Hinnang oma käesoleva aja tervisele soo ja haridustaseme järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU02)

Muust rahvusest elanikud hindavad oma tervist halvemaks kui eesti rahvusest elanikud

Eesti rahvusest naiste hulgas oli 2020. aastal rohkem kui meeste hulgas neid, kes hindavad oma tervist heaks või väga heaks (naised 63,3%, mehed 56,3%). Muust rahvusest naised on oma tervisega vähem rahul, kui muust rahvusest mehed. Muust rahvusest naistest hindab oma tervist heaks või väga heaks 52,5% (meestest 54,6%).  Neid, kes hindavad oma tervist halvaks või väga halvaks on kõige rohkem muust rahvusest naiste ja eesti rahvusest meeste hulgas (vastavalt 11,5% ja 10,2%) ja kõige vähem eesti rahvusest naiste hulgas (7,2%).

Graafik 5.3.5. Hinnang oma käesoleva aja tervisele soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU03)

Kõige rohkem on oma tervisega rahul Põhja-Eestis elavad naised ja kõige vähem rahul Lõuna-Eestis elavad mehed

Enamus piirkondades (v.a. Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti) oli nende hulgas, kes hindasid oma tervist heaks või väga heaks rohkem mehi kui naisi. Suurim erinevus meeste ja naiste hinnanguis oli Põhja-Eestis. Lääne-Eestis ja Põhja-Eestis oli naiste osatähtsus suurem kui meeste osatähtsus nende hulgas, kes hindasid oma tervist halvaks või väga halvaks. Teistes piirkondades oli neid, kes hindasid oma tervist halvaks või väga halvaks rohkem meeste hulgas. Piirkonniti on hinnangud tervisele väga erinevad.  Põhja–Eestis andsid oma tervisele hinnangu „hea või väga hea“ 68,2% naistest ja Kirde-Eestis ainult 47,7% naistest. Lõuna-Eestis on võrreldes teiste piirkondadega kõige rohkem neid, kes hindavad oma tervist halvaks või väga halvaks (mehed 14%, naised 12,4%).

Graafik 5.3.6. Hinnang oma käesoleva aja tervisele soo ja piirkonna järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU04)

Pikaajalise haigusega inimesi on üle 65 aastaste naiste hulgas rohkem kui meeste hulgas

Võrreldes 2014. aastaga oli 2020. aastal suurenenud pikaajalise haigusega inimeste osatähtsus 25-34 aastaste meeste ja 16-24 aastaste naiste hulgas. 16-24 aastaste naiste hulgas on rohkem kui meeste hulgas neid, kel esineb pikaajaline haigus.  2020. aastal oli pikaajaline haigus 17,5 protsendil 16-24 aastastest meestest ja 18,7 protsendil samas vanuses naistest. 55-64 aastaste meeste hulgas oli pikaajalise haigusega inimesi 55,4% ja naiste hulgas 57,8%. Üle 65 aastastel esines pikaajalist haigust juba 80,8%-l naistest ja 77%-l meestest.

Graafik 5.3.7. 16-aastaste ja vanemate pikaajalise haiguse olemasolu soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TH85)

Osalist töövõimet tuvastatakse rohkem naistel ja puuduvat töövõimet rohkem meestel

2020. aastal läbis töövõime hindamise 21032 meest ja 23111 naist. Osaline töövõime tuvastati 50%-l meestest ja 57%-l naistest. Puuduv töövõime tuvastati 30%-l meestest ja 24%-l naistest.

Graafik 5.3.8. Töövõime hindamise otsused soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, THV02)

Sügava puudega inimestest ligi pooled on üle 63 aastased naised

Enim on puudega inimesi üle 63 aastaste naiste hulgas. Alla 16 aastaste noorte hulgas, kellele määrati sügav puue, poiste ja tüdrukute osatähtsused ei erine.

Nooremates vanuserühmades on neid, kellele määrati raske või sügav puue rohkem meeste kui naiste hulgas. Üle 63 aastaste vanuserühmas on naiste osatähtsus, kellele määrati raske või sügav puue võrreldes meestega 1,3 korda kõrgem kui meeste osatähtsus.

Graafik 5.3.9. Esmane puue raskusastme, vanuserühma ja soo järgi, arv (Allikas: Statistikaamet, THV03

Kutsehaigustesse haigestunute hulgas on rohkem naisi

Aastatel 2014-2020 on kutsehaigustesse haigestumine üldjoontes vähenenud, kuid naiste osatähtsus kutsehaigustesse haigestunute hulgas on suurenenud. 2020. aastal moodustasid kutsehaigetest naised 76% ja mehed 24% (2014. aastal vastavalt 68% ja 32%).

Graafik 5.3.10. Kutsehaigestumine soo järgi, % (Allikas: Terviseamet, Aruanne “Kutsehaigestumine ja tööst põhjustatud haigestumine”, https://www.terviseamet.ee/et/terviseametist-aruanded)