Tööhõive teaduses Teaduskarjäär Innovatsioon ja ettevõtlikkus

Tööhõive teaduses

Selleks, et teadus- ja arendustegevus  oleks konkurentsivõimeline on vaja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu.

Kõrgharidusega loodus- ja täppisteaduse ning ehituse ja tehnoloogia õppesuuna lõpetanud noormeeste ja neidude arv erineb 1,4 korda

Aastatel 2014-2018 kasvas Eestis kõrgharidusega loodus- ja täppisteaduse ning ehituse ja tehnoloogia õppesuuna lõpetanud 20-29 aastaste noormeeste arv iga 1000 elaniku kohta 2,3 võrra ja neidude arv 2,1 võrra. 2018. aastal lõpetas loodus- ja täppisteaduse ning ehituse ja tehnoloogia õppesuuna iga 1000 elaniku kohta 18,3 meest ja 12,9 naist. Euroopa Liidu keskmiste näitajatega võrreldes jäävad Eestis nii meeste kui naiste puhul lõpetanute arvud 1000 elaniku kohta madalamaks, kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Graafik 3.1.1. Kolmanda taseme haridusega (ISCED 5-8) loodus- ja täppisteaduse ning ehituse ja tehnoloogia õppesuuna lõpetanud 20-29 aastased soo järgi 1000 elaniku kohta (Allikas: Eurostat,educ_uoe_grad04)

Naisi töötab teadmusmahukates valdkondades kaks korda rohkem kui mehi

2017. aastal töötas teadmusmahukates valdkondades 44% naistest ja 22,9% meestest. Võrreldes Euroopa Liidu keskmise näitajaga töötab Eestis teadmusmahukates valdkondades vähem mehi kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Graafik 3.1.2. 15-74 aastaste tööhõivemäär teadmusmahukates valdkondades soo järgi, % (Allikas: Eurostat, htec_kia_emp2)

Naissoost teadlaste osakaal on suurim riiklikus sektoris

Eurostati andmetel oli 2017. aastal riiklikus sektoris töötavatest teadlastest üle 60% naised (EL keskmiselt 43,7%). Väikseim on naisteadlaste osakaal ettevõtlussektoris (25,1%). Alates 2014. aastast on naissoost teadlaste osakaal ettevõtlussektoris järjepidevalt vähenenud. Kui 2014. aastal oli naissoost teadlaste osakaal ettevõtlussektoris 29,9%, siis 2017. aastal oli see juba 4,8 pp võrra väiksem.

Graafik 3.1.3. Naissoost teadlaste osatähtsus kõigi teadlaste hulgas sektorite lõikes, % (Allikas: Eurostat, tsc00005)

Ettevõtlussektoris töötab inseneride ja teadlastena ligi kolm korda vähem naisi kui mehi

Aastatel 2014-2018 on teadus- ja arendustegevusega hõivatud meessoost inseneride ja teadlaste arv kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites vähenenud ja ettevõtlussektoris suurenenud. Naissoost inseneride ja teadlaste arv on vähenenud nii kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites kui ka ettevõtlussektoris.  Ettevõtlussektoris töötas 2018. aastal 1505 meessoost ja ainult 584 naissoost inseneri ja teadlast. Kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites kokku ületas 2018. aastal naissoost teadlaste ja inseneride arv meessoost teadlaste ja inseneride arvu.

Graafik 3.1.4. Teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate arv, tuhat (Allikas: Statistikaamet, TD01)

Kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites töötavate välisteadlaste hulgas on mehi ligi kolm korda rohkem kui naisi

Aastatel 2014-2019 on kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites töötavate meessoost välisteadlaste arv kasvanud 89 võrra ja naisteadlaste arv 47 võrra. 2019. aastal töötas Eesti kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites 403 meessoost ja 159 naissoost välisteadlast.

Graafik 3.1.5. Välisteadlaste arv kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites soo järgi (Allikas: Statistikaamet, TD053)

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas töötavate spetsialistide hulgas on naisi ainult 22%

Naissoost töötajate osakaal IKT valdkonna spetsialistide hulgas ei ole aastatel 2014-2019 oluliselt suurenenud. IKT spetsialistidena töötas 2019. aastal 3,4 korda vähem naisi kui mehi (mehi 77,4%, naisi 22,6%). Võrreldes Euroopa Liidu keskmiste näitajatega on Eestis IKT spetsialistidena töötavate naiste osakaal 4,9 pp võrra suurem. Naiste osatähtsus IKT valdkonna spetsialistide hulgas oli 2019. aastal suurim Bulgaarias (28,1%).

Graafik 3.1.6. IKT spetsialistide osatähtsus tööhõives soo järgi, % (Allikas: Eurostat, isoc_sks_itsps)

Ettevõtlussektoris uurimis- ja arendustegevusega hõivatud töötajate hulgas naisi alla 30%

Ettevõtlussektoris oli 2018. aastal uurimis- ja arendustegevusega hõivatud 3120 töötajat. Naisi oli nendest 882 (28,2%). Võrreldes 2014. aastaga on naiste osatähtsus vähenenud 4 protsendipunkti võrra. Võrreldes 2014. aastaga suurenes uurimis- ja arendustegevusega hõivatud töötajate arv 2018. aastaks 190 töötaja võrra. Sealjuures on meessoost töötajate arv sellel ajavahemikul suurenenud 238 töötaja võrra ja naissoost töötajate arv vähenenud 48 töötaja võrra. Nii naiste kui meeste hulgas on suurenemine toimunud magistrikraadiga töötajate grupis ja vähenemine doktorikraadiga, kõrghariduse ja kõrghariduseta töötajate gruppides.  

Graafik 3.1.7. Uurimis- ja arendustegevusega hõivatud töötajate arv ettevõtlussektoris haridustaseme ja soo järgi (Allikas: Statistikaamet, TD023)