Tööhõive Karjäär Sissetulek Segregatsioon Tööelu Hoolduskoormus

Tööhõive

Tasustatud töö tagab inimesele parema majandusliku kindlustatuse ja võimaluse eneseteostuseks ja oma eesmärkide elluviimiseks. Seoses rahvastiku vananemisega ja tööealise elanikkonna (20-64 aastased) arvu vähenemisega, on oluline saavutada, et võimalikult paljud inimesed oleksid tööturul hõivatud ja annaksid oma panuse ühiskonna sotsiaal-majanduslikuks arenguks ja heaolu saavutamiseks. Seetõttu on naiste, noorte ja vanemaealiste suurem kaasatus tööturul seatud prioriteetideks ka Euroopa 2020 strateegias.

20-64 aastaste naiste ja meeste 75%-lise tööhõivemäära saavutamine on üks Euroopa 2020 strateegia peaeesmärke. Eesti on aastaks 2020 seadnud eesmärgiks 76%-lise tööhõivemäära. 2017. aastaks oli Eesti võetud eesmärgi üldisel tasemel täitnud – tööhõivemäär Eurostati andmetel oli 78,7%. 2019. aastal jõudis keskmine tööhõivemäär 80,2%-ni ja langes 2020. aastal tagasi 78,8%-ni.

Eesti 20-64 aastaste naiste tööhõivemäär on üks Euroopa Liidu kõrgemaid

Eurostati andmetel ületas Eestis 20-64 aastaste naiste tööhõivemäär Euroopa 2020 strateegias seatud  naiste ja meeste 75% tööhõive eesmärgi 2017. aastal. 2019. aastal jõudis Eesti naiste tööhõivemäär 76,3%-ni. 2020. aastal langes naiste tööhõivemäär 75,8%-ni, kuid on endiselt Euroopa Liidus üks kõrgemaid. 2020. aastal edestas Eestit ainult  Rootsi (78,3%). Leedu naiste tööhõive on Eestiga samal tasemel (75,8%).

2020. aastal oli Eurostati andmetel 20-64 aastaste meeste tööhõivemäär Eestis 81,8%. Meeste tööhõive on kõrgeim Tšehhis (87,2%) ning Eestit edestavad veel Saksamaa, Malta, Holland, Ungari ja Rootsi. Ajavahemikus 2014-2020 on Eesti naiste tööhõivemäär kasvanud 5,2 protsendipunkti võrra ja meeste tööhõive 3,5 protsendipunkti võrra. Võrreldes 2019. aastaga vähenes meeste tööhõivemäär 2020. aastaks 2,2 protsendipunkti võrra. Samas naiste tööhõivemäär vähenes ainult 0,5 protsendipunkti võrra.

Aastatel 2014-2019 lisandus tööhõivesse 26,1 tuhat meest ja 20,4 tuhat naist vanuses 15-74 aastat. Aastatel 2019-2020 väljus tööhõivest 1,1 tuhat meest ja 6,4 tuhat naist.

Mitteaktiivseid oli 2020. aastal 15-74 aastaste naiste hulgas 162,5 tuhat ja meeste hulgas 117,2 tuhat.

Graafik 1.1.1. 20-64 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär, % (Allikas: Statistikaamet, TT330)

20-24 aastaste meeste ja üle 55 aastaste naiste tööhõivemäär on kõrgeim

20-24 aastaste meeste ja naiste tööhõivemäär oli kõrgeim 2018. aastal (mehed 70,6%, naised 62,2%). 2020. aastaks on 20-24 aastaste meeste tööhõivemäär kahanenud 8,1 protsendipunkti võrra ja naiste tööhõivemäär 5,7 protsendipunkti võrra (mehed 62,55%; naised 56,5%). Ajavahemikus 2014-2020 on 20-24 aastaste meeste tööhõive kasvanud kiiremini kui samas vanuses naiste tööhõive. Meeste tööhõive on sel perioodil kasvanud on 9,1 protsendipunkti võrra ja naiste 5,0 protsendipunkti võrra.

15-24 aastaste hulgas oli 2020. aastal kõrgeim tööhõivemäär eesti rahvusest meestel (36,5%) ja kõige madalam muust rahvusest naistel (33,3%). Tööhõivemäär on võrreldes 2014. aastaga enim kasvanud eesti rahvusest meestel (5,5 pp) ja muust rahvusest naistel (4,4 pp). 15-24 aastaste eesti  rahvusest meeste ja naiste tööhõive lõhe on suurem kui samas vanuses muust rahvusest meeste ja naiste tööhõive lõhe (vastavalt 2,9 protsendipunkti ja 1,1 protsendipunkti).

Graafik 1.1.2. 20-24 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär, % (Allikas: Statistikaamet, TT330)

Graafik 1.1.3. 15-24 aastaste tööhõivemäär soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT333)

Graafik 1.1.4. 25-54 aastaste tööhõivemäär soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT333)

Võrreldes 2019. aastaga kahanes 55-64 aastaste tööhõivemäär enim muust rahvusest meeste hulgas  (4,7 pp võrra) ja kasvas enim muust rahvusest naiste hulgas (2,5 pp). Aastatel 2014-2020 on 55-64 aastaste vanuserühmas eesti rahvusest naiste tööhõivemäär olnud püsivalt kõrgem eesti rahvusest meeste ja muust rahvusest meeste ja naiste tööhõivemääradest (2020. aastal 76,9%). Muust rahvusest meeste tööhõivemäär oli 2020. aastal eesti rahvusest naiste tööhõivemäärast 12,2 protsendipunkti võrra madalam. Eesti rahvusest meeste ja muust rahvusest naiste tööhõivemäärad jäävad eesti rahvusest naiste tööhõivemäärast ligi 6 protsendipunkti võrra madalamaks.

Graafik 1.1.5. 55-64 aastaste tööhõivemäär soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT333)

Eesti rahvusest 55-64 aastaste naiste tööjõus osalemise määr jääb samale tasemele 25-54 aastastega, meestel oluliselt madalam

Vanemaealiste (55-64 aastat) tööjõus osalemine on üldjuhul madalam kui 25-54 aastastel.  2020. aasta andmetel eristuvad oma näitajate poolest teistest sotsiaalsetest rühmadest eesti rahvusest naised, kelle puhul 55-64 aastaste tööjõus osalemise määr (80,7%) jääb enam-vähem samale tasemele, kui see on 25-54 aastaste rühmas (83,3%). Järgnevad muust rahvusest naised, kelle puhul tööjõus osalemise määra langus on 6,6 protsendipunkti (83,0%-lt 76,4% tasemele). Meeste puhul langeb tööjõus osalemise määr vanuses 55-64 aastat oluliselt. Eesti rahvusest meestel 93,2%-lt 75,9% tasemele (17,3 pp) ja muust rahvusest meestel 91,9%-lt 73,3% tasemele (20,4 pp).

Graafik 1.1.6. 15-64 aastaste tööjõus osalemise määr soo, vanuse ja rahvuse järgi 2021. aastal, % (Allikas: Statistikaamet: TT332)

Puudega inimeste tööhõive suureneb

Ajavahemikus 2014-2020 on puudega inimeste tööhõive kasvanud 14,6 pp võrra ja moodustab 2020. aastal 39,9 protsenti. Võrreldes 2020. aastaga on puudega inimeste tööhõive vähenenud 1,6 protsendipunkti võrra.

Graafik 1.1.7. 20-64 aastaste tööhõivemäär puude ja puude puudumise järgi, % (Allikas: Statistikaamet, THV601)

Sooline lõhe 3-6 aastaste lastega 25 – 49 aastaste naiste ja meeste tööhõivemääras püsib samal tasemel

2020. aastal on 3-6 aastaste lastega 25-49 aastaste naiste tööhõivemäär võrreldes 2019. aastaga jäänud samale tasemele (2019. aastal 83,7 % ja 2020. aastal 83,1%). Sooline hõivelõhe oli 2020. aastal 10,5 protsendipunkti. 

0-2 aastaste lastega naiste ja meeste hõivelõhe on endiselt kõrge. 0-2 aastaste ja 3-6 aastaste lastega meeste tööhõivemäärad oluliselt ei erine (2020. aastal vastavalt 91,8% ja 93,6%). 0-2 aastaste lastega naiste tööhõivemäär oli kõrgeim 2017. aastal (33,8%) ja on järgnevatel aastatel mõnevõrra langenud (2020. aastal 31,8%). 0-6 aastaste lastega vanemate sooline hõivelõhe vähenemise tendentse ei näita ja viitab hoolduskoormuse ebaühtlasele jaotusele.

Lasteasutustes käivate 0-2 aastaste laste arv on aastatel 2014-2019 suurenenud 1478 lapse võrra. Kui 2014. aastal oli lasteasutustes 13951 last vanuses 0-2 aastat, siis 2019. aastal oli selliseid lapsi 15429  (Statistikaamet, HT043).

Graafik 1.1.8. 0-2 aastaste lastega 20-49 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär, % (Allikas: Statistikaamet, TKL29)

Graafik 1.1.9. 3-6 aastaste lastega 20-49 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär, % (Allikas: Statistikaamet, TKL29)

Muu kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe on üle kahe korra suurem kui Eesti kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe

Kui eesti kodakondsusega naiste ja meeste hõivelõhe jääb 6-7 protsendipunkti vahele, siis muu kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe on ligi kaks korda suurem (2020. aastal 12,6 pp). Eesti kodakondsusega ja muu kodakondsusega meeste tööhõivemäärad oluliselt ei erine. Kuigi tööhõive määra kasv aastatel 2014-2019 on muu kodakondsusega naistel olnud kõige suurem (7,7 pp), jääb muu kodakondsusega naiste tööhõivemäär (55,4%) oluliselt alla nii muu kodakondsusega meeste kui ka eesti kodakondsusega naiste tööhõivemäärale. Vahe eesti kodakondsusega naistega on 8,6 pp.

Graafik 1.1.10. Eesti ja muu kodakondsusega isikute tööhõivemäär soo järgi,% (Allikas: Statistikaamet, TKL13).

Haridustaseme kasvades meeste ja naiste tööhõivelõhe väheneb

Tööhõivemäär haridustaseme kasvades suureneb. Kõige halvemas olukorras on tööturul 20-64 aastased põhiharidusega naised, kelle tööhõivemäär jääb võrreldes teiste rühmadega oluliselt madalamaks. Põhiharidusega naiste tööhõivemäär saavutas maksimumi 2018. aastal jõudes 58,1%-ni, kuid 2020. aastaks on uuesti langenud 48,5%-ni. Hõivelõhe kõrgharidusega ja põhiharidusega töötajate vahel suureneb. Kõrgharidusega ja põhiharidusega meeste tööhõivemäär erines 2020. aastal 20,8 protsendipunkti võrra (2019. aastal 23,3 pp) ja naistel 34,1 protsendipunkti võrra (2019. aastal 29,8 pp).

Haridustaseme kasvades väheneb ka sooline hõivelõhe. Põhiharidusega meeste ja naiste tööhõivelõhe oli 2020. aastal 19,3 protsendipunkti, kesk- ja kutsekeskharidusega meestel ja naistel 9,2 protsendipunkti ja kõrgharidusega meestel ja naistel 6,0 protsendipunkti. Võrreldes 2019. aastaga on suurenenud põhiharidusega meeste ja naiste tööhõivelõhe (3,8 pp võrra).  Kõrgharidusega meeste ja naiste hõivelõhe on vähenenud 3 pp võrra ja kesk- ja kutsekeskharidusega meeste ja naiste hõivelõhe 1,6 pp võrra.

Graafik 1.1.11. 20-64 aastaste tööhõivemäär haridustaseme ja soo järgi (Allikas: Eurostat, lfsa_ergaed)

Meeste tööhõivemäär on Hiiu maakonnas 10,9 protsendipunkti võrra madalam kui naiste tööhõivemäär

15-74 aastaste meeste tööhõive oli 2020. aastal madalaim Põlva maakonnas (52,2%). Hiiu, Lääne ja Põlva olid ka maakonnad, kus naiste tööhõivemäär ületas meeste tööhõivemäära. Hiiumaal oli vahe meestega 10,9 pp, Läänemaal 2,2 pp ja Põlvas 0,9 pp. Naiste tööhõivemäär oli madalaim Ida-Virumaal (50,1%). Suurima soolise hõivelõhega (üle 10 pp) maakonnad olid Võrumaa (10,2 pp), Lääne-Virumaa (10,2 pp) ja Hiiumaa (10,9 pp naiste kasuks). Kõige väiksem oli sooline tööhõivelõhe  Põlva maakonnas (0,9 pp).

Graafik 1.1.12. 15-74 aastaste tööhõivemäär soo järgi maakondade lõikes (2021), % (Allikas: Statistikaamet, TT4661)

Enim töötuid on 15-24 aastaste muust rahvusest meeste hulgas

15-64 aastaste vanuserühmas tervikuna vähenes töötuse määr aastatel 2014-2019 jõudsalt ja jäi kõigis sotsiaalsetes rühmades (naised/mehed, eestlased/ muu rahvus) alla eesmärgiks seatud 10% piiri. Ajavahemikus 2019-2020 toimus töötuse määra järsk suurenemine, kuid töötuse määr jäi 2020. aastal kõigis sotsiaalsetes rühmades siiski veel alla 10%. Kõrgeim oli töötuse määr muust rahvusest meeste ja naiste hulgas (9,2%).

55-64 aastaste vanuserühmas on madalaim töötuse määr eesti rahvusest naiste hulgas (4,8%) ja kõrgeim muust rahvusest meeste hulgas (9,5%). Muust rahvusest naiste kohta 2019.aastal andmed puuduvad.

Suurim on töötus 15-24 aastaste hulgas, kus töötuse määr erinevates sotsiaalsetes rühmades ulatub 14,3%-st (eesti rahvusest mehed) kuni 24,8%-ni (muust rahvusest mehed).

 

Graafik 1.1.13. Töötuse määr soo, rahvuse ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Statistikaamet TT332).

Pikaajalisi töötuid on rohkem meeste ja vanemaealiste hulgas

Pikaajaliste (üle 12 kuu) ja väga pikaajaliste (üle 24 kuu) 15-64 aastaste töötute arv on 2020. aastaks võrreldes 2014. aastaga vähenenud 3 korda. Sealjuures on pikaajaliste töötute meeste arv endiselt suurem kui pikaajaliste töötute naiste arv. 2020. aastal oli 12 kuud või kauem olnud tööta 4,6 tuhat meest ja 3,6 tuhat naist.

Eestlaste ja muust rahvusest pikaajaliste töötute arv oluliselt ei erine.

Vanuse kasvades suureneb aeg, mille jooksul uus töökoht leitakse. 2020. aastal oli 50-74 aastaste hulgas neid, kes on olnud töötud üle 24 kuu 1,7 tuhat. Võrreldes 2014. aastaga on väga pikaajaliste töötute (üle 24 kuu) arv vanemaealiste hulgas oluliselt vähenenud.

 

Graafik 1.1.14. Töötute arv töötusperioodi kestvuse, soo, vanusrühma ja rahvuse järgi, tuhat (Allikas: Statistikaamet, TT43)

2019. aastal jäi 12,2 tuhat naist ja 3,5 tuhat meest tööturult eemale laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemise vajaduse tõttu

Nende naiste arv, kes on jätkuvalt tööturult eemal, kuna nad peavad hoolitsema oma laste või teiste pereliikmete eest on ajavahemikus 2014-2020 küll mõnevõrra vähenenud, kuid moodustab mitteaktiivsetest naistest siiski 7,3%.

Õpingute tõttu tööturult eemale jääjate osatähtsus on meeste hulgas aastatel 2014-2020 vähenenud  34%-lt 30%-ni.  Naiste puhul on õpingute tõttu mitteaktiivsete osatähtsus jäänud samaks (22%).

Pensioniea tõttu mitteaktiivsete osatähtsus aastatel 2014-2020 on naiste hulgas vähenenud kiiremini kui meeste hulgas (meeste hulgas 1 pp võrra ja naiste hulgas 5 pp võrra) ja moodustas 2020. aastal  nii meeste kui naiste puhul 32% mitteaktiivsetest.

Eestlastest oli 2020. aastal  õpingute tõttu tööturult eemal 29% (2014. aastal 30%). Muust rahvusest mitteaktiivsetest moodustasid õpingute tõttu tööturult eemale jääjad 19% (2014. aastal 19%)

Muust rahvusest elanike seas on haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsete osatähtsus suurem kui eestlaste hulgas (2020. aastal eestlastest 19%, muust rahvusest  elanikest 24%). Võrreldes eesti rahvusest mitteaktiivsetega on muust rahvusest mitteaktiivsete hulgas pensioniea tõttu mitteaktiivsete osatähtsus 6 protsendipunkti võrra suurem.

Graafik 1.1.15. 15-74 aastaste mitteaktiivsete arv soo ja mitteaktiivsuse põhjuse järgi, tuhat (Allikas: Statistikaamet, TT45)

Graafik 1.1.16. 15-74 aastaste mitteaktiivsete arv rahvuse ja mitteaktiivsuse põhjuse järgi (Allikas: Statistikaamet, TT45)