Tööhõive Karjäär Sissetulek Segregatsioon Tööelu Hoolduskoormus

Tööhõive

Tasustatud töö tagab inimesele parema majandusliku kindlustatuse ja võimaluse eneseteostuseks ja oma eesmärkide elluviimiseks. Seoses rahvastiku vananemisega ja tööealise elanikkonna (20-64 aastased) arvu vähenemisega, on oluline saavutada, et võimalikult paljud inimesed oleksid tööturul hõivatud ja annaksid oma panuse ühiskonna sotsiaal-majanduslikuks arenguks ja heaolu saavutamiseks. Seetõttu on naiste, noorte ja vanemaealiste suurem kaasatus tööturul seatud prioriteetideks ka Euroopa 2020 strateegias.

20-64 aastaste naiste ja meeste 75%-lise tööhõivemäära saavutamine on üks Euroopa 2020 strateegia peaeesmärke. Eesti on aastaks 2020 seadnud eesmärgiks 76%-lise tööhõivemäära. 2017. aastaks oli Eesti võetud eesmärgi üldisel tasemel täitnud – tööhõivemäär Eurostati andmetel oli 78,7%.

Eesti 20-64 aastaste naiste tööhõivemäär on üks Euroopa Liidu kõrgemaid

Eurostati andmetel ületas Eestis 20-64 aastaste naiste tööhõivemäär Euroopa 2020 strateegias seatud  naiste ja meeste 75% tööhõive eesmärgi 2017. aastal. 2019. aastal oli Eesti 76,3%-ne naiste tööhõivemäär Euroopa Liidus üks kõrgemaid. Eestit edestavad vaid Saksamaa (76,6%), Leedu (77,4%) ja Euroopa Liidus kõrgeima naiste tööhõivemääraga riik Rootsi (79,7%).  Eesti seatud 76% tööhõivemäära eesmärk täideti 2019. aastal ka naiste tööhõivemäära osas.

2019. aastal oli Eurostati andmetel 20-64 aastaste meeste tööhõivemäär Eestis 84%. Meeste tööhõive on kõrgeim Tšehhis (87,7%) ning Eestit edestavad veel Saksamaa, Malta, Holland ja Rootsi. Ajavahemikus 2014-2019 on naiste ja meeste tööhõivemäära kasvutempo olnud ühtlane – nii naistel kui meestel on kasv 5,7 protsendipunkti.

Aastatel 2014-2019 lisandus tööhõivesse 26,1 tuhat meest ja 20,4 tuhat naist vanuses 15-74 aastat. Mitteaktiivseid oli 2019. aastal 20-64 aastaste naiste hulgas 77,8 tuhat ja meeste hulgas 51,3 tuhat.

Graafik 1.1.1. 20-64 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär, % (Allikas: Eurostat t2020_10)

20-24 aastaste meeste ja üle 55 aastaste naiste tööhõivemäär on jõudsalt kasvanud

20-24 aastaste meeste tööhõivemäär oli 2019. aastal 64,6% ja see on võrreldes 2018. aastaga vähenenud 6 pp võrra. Võrreldes 2014. aastaga on 20-24 aastaste meeste tööhõive kasvanud 18,3 pp võrra. 20-24 aastaste naiste tööhõivemäär 2019. aastal on 60,3%, mis on 1,9 pp võrra madalam, kui 2018. aastal.  Võrreldes 2014. aastaga on kasv 8,8 pp, mis on üle kahe korra väiksem kui samas vanuses noormeestel.

15-24 aastaste hulgas on kõige kõrgem tööhõivemäär eesti rahvusest meestel (41,4%) ja kõige madalam muust rahvusest meestel (36,9%). Tööhõivemäär on võrreldes 2014. aastaga enim kasvanud eesti rahvusest meestel (10,4 pp) ja muust rahvusest naistel (8,6 pp). 15-24 aastaste muust rahvusest naiste tööhõivemäär on 0,6 pp võrra kõrgem kui samast rahvusest meestel. Eesti rahvusest 15-24 aastaste naiste tööhõivemäär jääb eesti rahvusest meeste tööhõivemäärast 3,3 pp madalamaks.

Graafik 1.1.2. 20-24 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär, % (Allikas: Statistikaamet, TT330)

Graafik 1.1.3. 15-24 aastaste tööhõivemäär soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT333)

Graafik 1.1.4. 25-54 aastaste tööhõivemäär soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT333)

Võrreldes 2018. aastaga kasvas 55-64 aastaste tööhõivemäär enim muust rahvusest naiste (13,5 pp võrra) ja eesti rahvusest naiste hulgas (9,7 pp). Väikseim oli tööhõive kasv eesti rahvusest 55-64 aastaste meeste hulgas (3 pp). Aastatel 2014-2019 on 55-64 aastaste vanuserühmas eesti rahvusest naiste tööhõivemäär olnud püsivalt kõrgem eesti rahvusest meeste ja muust rahvusest meeste ja naiste tööhõivemääradest (2019. aastal 78,6%). Eesti rahvusest meeste ja muust rahvusest meeste ja naiste tööhõivemäärad olid 2019. aastal eesti rahvusest naiste tööhõivemäärast ligi 10 protsendipunkti võrra madalamad.

Graafik 1.1.5. 55-64 aastaste tööhõivemäär soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT333)

Eesti rahvusest 55-64 aastaste naiste tööjõus osalemise määr jääb samale tasemele 25-54 aastastega, meestel oluliselt madalam

Vanemaealiste (55-64 aastat) tööjõus osalemine on üldjuhul madalam kui 25-54 aastastel.  2019. aasta andmetel eristub oma näitajate poolest teistest sotsiaalsetest rühmadest eesti rahvusest naised, kelle puhul 55-64 aastaste tööjõus osalemise määr (81,1%) jääb enam-vähem samale tasemele, kui see on 25-54 aastaste rühmas (82,6%). Kõigi teiste rühmade puhul langeb tööjõus osalemise määr vanuses 55-64 aastat oluliselt. Eesti rahvusest meestel 20 pp (92,6%-lt 72,6% tasemele), muust rahvusest meestel 18,6 pp (91,9%-lt 73,3% tasemele) ja muust rahvusest naistel 12,3 pp (83,1%-lt 70,8% tasemele).

Graafik 1.1.6. 15-64 aastaste tööjõus osalemise määr soo, vanuse ja rahvuse järgi 2019. aastal, % (Allikas: Statistikaamet: TT333)

Puudega inimeste tööhõive suureneb

Ajavahemikus 2014-2019 on puudega inimeste tööhõive kasvanud 16,2 pp võrra ja moodustab 2019. aastal 41,5 protsenti.

Graafik 1.1.7. 20-64 aastaste tööhõivemäär puude ja töövõime järgi, % (Allikas: Statistikaamet, THV601)

Sooline lõhe 3-6 aastaste lastega 25 – 49 aastaste naiste ja meeste tööhõivemääras püsib samal tasemel

2019. aastal toimus 3-6 aastaste lastega 25-49 aastaste naiste tööhõivemääras võrreldes 2018. aastaga väike tagasilangus (84,8 protsendilt 83,7 protsendini). Sooline hõivelõhe oli 2019. aastal 10 protsendipunkti. 

0-2 aastaste lastega naiste ja meeste hõivelõhe on endiselt kõrge. 0-2 aastaste ja 3-6 aastaste lastega meeste tööhõivemäärad oluliselt ei erine (2019. aastal vastavalt 94,7% ja 93,7%). 0-2 aastaste lastega naiste tööhõivemäär oli kõrgeim 2017. aastal (33,8%) ja on järgnevatel aastatel mõnevõrra langenud (2019. aastal 30,5%). 0-6 aastaste lastega vanemate sooline hõivelõhe vähenemise tendentse ei näita ja viitab hoolduskoormuse ebaühtlasele jaotusele.

Lasteasutustes käivate 0-2 aastaste laste arv on aastatel 2014-2019 suurenenud 1183 lapse võrra. Kui 2014. aastal oli lasteasutustes 13951 last vanuses 0-2 aastat, siis 2019. aastal oli selliseid lapsi 15134  (Statistikaamet, HT043).

Graafik 1.1.8. 0-2 aastaste lastega 20-49 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär, % (Allikas: Statistikaamet, TKL29)

Graafik 1.1.9. 3-6 aastaste lastega 20-49 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär, % (Allikas: Statistikaamet, TKL29)

Muu kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe on üle kahe korra suurem kui Eesti kodakondsusega naiste ja meeste hõivelõhe

Kui eesti kodakondsusega naiste ja meeste hõivelõhe jääb 6-7 protsendipunkti vahele, siis muu kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe on üle kahe korra suurem (2019. aastal 17 pp). Eesti kodakondsusega ja muu kodakondsusega meeste tööhõivemäärad oluliselt ei erine. Kuigi tööhõive määra kasv aastatel 2014-2019 on muu kodakondsusega naistel olnud kõige suurem (7,3 pp), jääb muu kodakondsusega naiste tööhõivemäär (55,4%) oluliselt alla nii meeste kui ka eesti kodakondsusega naiste tööhõivemäärale. Vahe eesti kodakondsusega naiste tööhõivemääraga on 10,7 pp.

Graafik 1.1.10. Eesti ja muu kodakondsusega isikute tööhõivemäär soo järgi,% (Allikas: Statistikaamet, TKL13).

Haridustaseme kasvades meeste ja naiste tööhõivelõhe väheneb

Tööhõivemäär haridustaseme kasvades suureneb. Kõige halvemas olukorras on tööturul 20-64 aastased põhiharidusega naised, kelle tööhõivemäär on küll aastatega kasvanud (2014 – 47,9%, 2019- 53,2%), kuid jääb võrreldes teiste rühmadega oluliselt madalamaks.  Hõivelõhe kõrgharidusega ja põhiharidusega töötajate vahel suureneb. Kõrgharidusega ja põhiharidusega meeste tööhõivemäär erines 2019. aastal 23,3 pp  (2018. aastal 20,9 pp) ja naistel 29,8 pp (2017. aastal 23,9 pp) võrra.

Haridustaseme kasvades väheneb ka sooline hõivelõhe. Põhiharidusega meeste ja naiste hõivelõhe oli 2019. aastal 15,5 pp, kesk- ja kutsekeskharidusega meestel ja naistel 10,8 pp ja kõrgharidusega meestel ja naistel 9 protsendipunkti. Võrreldes 2018. aastaga on suurenenud põhiharidusega meeste ja naiste tööhõivelõhe (3,9pp võrra) ja kõrgharidusega meeste ja naiste hõivelõhe (0,4 pp võrra). Kesk-ja kutsekeskharidusega meeste ja naiste hõivelõhe vähenes 0,8 pp võrra.

Graafik 1.1.11. 20-64 aastaste tööhõivemäär haridustaseme ja soo järgi (Allikas: Eurostat, lfsa_ergaed)

Meeste tööhõivemäär on Hiiu maakonnas 10 protsendipunkti võrra madalam kui naiste tööhõivemäär

15-74 aastaste meeste tööhõive oli 2019. aastal madalaim Põlva maakonnas. Hiiumaa ja Põlva olid ka ainsad maakond, kus naiste tööhõivemäär ületas meeste tööhõivemäära. Hiiumaal oli vahe meestega 11,6 pp ja Põlvas 2 pp. Naiste tööhõivemäär oli madalaim Ida-Virumaal (52,1%). Suurima soolise hõivelõhega (üle 10 pp) maakonnad olid Järvamaa (11,7 pp), Ida-Virumaa (11,6 pp) ja Hiiumaa (11,4 pp). Kõige väiksem oli sooline tööhõivelõhe  Saare maakonnas (1,8 pp).

Graafik 1.1.12. 15-74 aastaste tööhõivemäär soo järgi maakondade lõikes (2019), % (Allikas: Statistikaamet, TT466)

Enim töötuid on 15-24 aastaste muust rahvusest meeste hulgas

15-64 aastaste vanuserühmas tervikuna on töötuse määr aastatel 2014-2019 jõudsalt vähenenud ja jääb kõigis sotsiaalsetes rühmades (naised/mehed, eestlased/ muu rahvus) alla eesmärgiks seatud 10% piiri. Muust rahvusest meeste ja naiste töötuse määr on mõnevõrra kõrgem kui eestlastel.

55-64 aastaste vanuserühmas on madalaim töötuse määr eesti rahvusest naiste hulgas (3,1%) ja kõrgeim muust rahvusest meeste hulgas (5,4%). Muust rahvusest naiste kohta 2019.aastal andmed puuduvad.

Suurim on töötus 15-24 aastaste hulgas, kus töötuse määr erinevates sotsiaalsetes rühmades ulatub 7,8%-st (eesti rahvusest mehed) kuni 17,4%-ni (muust rahvusest mehed).

 

Graafik 1.1.13. Töötuse määr soo, rahvuse ja vanusgrupi järgi, % (Allikas: Statistikaamet TT333).

Pikaajalisi töötuid on rohkem meeste ja vanemaealiste hulgas

Pikaajaliste (üle 12 kuu) ja väga pikaajaliste (üle 24 kuu) 15-64 aastaste töötute arv on 2019. aastaks võrreldes 2014. aastaga vähenenud 3-4 korda. Sealjuures on pikaajaliste töötute meeste arv endiselt suurem kui pikaajaliste töötute naiste arv. 2019. aastal oli 24 kuud või kauem olnud tööta 1,8 tuhat meest ja 1,2 tuhat naist.

Eestlaste ja muust rahvusest pikaajaliste töötute puhul arvud oluliselt ei erine.

Vanuse kasvades suureneb aeg, mille jooksul uus töökoht leitakse. 2019. aastal oli 50-74 aastaste hulgas neid, kes on olnud töötud üle 24 kuu 1,6 tuhat. Alates 2016. aastast on pikaajaliste töötute arv vanemaealiste hulgas pidevalt vähenenud.

 

Graafik 1.1.14. Töötute arv töötusperioodi kestvuse, soo, vanusrühma ja rahvuse järgi, tuhat (Allikas: Statistikaamet, TT43, TT432, TT430)

2019. aastal jäi 12,2 tuhat naist ja 3,5 tuhat meest tööturult eemale laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemise vajaduse tõttu

Nende naiste arv, kes on jätkuvalt tööturult eemal, kuna nad peavad hoolitsema oma laste või teiste pereliikmete eest on ajavahemikus 2014-2019 küll mõnevõrra vähenenud, kuid moodustab mitteaktiivsetest naistest siiski 7,5%.

Õpingute tõttu tööturult eemale jääjate osatähtsus on meeste hulgas aastatel 2014-2019 vähenenud  33,4%-lt 29%-ni.  Naiste puhul on õpingute tõttu mitteaktiivsete osatähtsus jäänud samaks (21,5%).

Pensioniea tõttu mitteaktiivsete osatähtsus on nii naiste kui meeste hulgas mõnevõrra vähenenud (meeste hulgas 4,5 pp ja naiste hulgas 5,3 pp).

Eestlastest oli 2019. aastal  õpingute tõttu tööturult eemal 27,6% (2014. aastal 30%). Muust rahvusest mitteaktiivsetest moodustasid õpingute tõttu tööturult eemale jääjad 18,9% (2014. aastal 19%).

Muust rahvusest elanike seas on haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsete osatähtsus suurem kui eestlaste hulgas (2019. aastal eestlastest 20,65%, muust rahvusest  elanikest 27%).

Graafik 1.1.15. 15-74 aastaste mitteaktiivsete arv soo ja mitteaktiivsuse põhjuse järgi, tuhat (Allikas: Statistikaamet, TT451)

Graafik 1.1.16. 15-74 aastaste mitteaktiivsete arv rahvuse ja mitteaktiivsuse põhjuse järgi (Allikas: Statistikaamet, TT4513)