Tööhõive

Tasustatud töö tagab inimesele parema majandusliku kindlustatuse ja võimaluse eneseteostuseks ja oma eesmärkide elluviimiseks. Seoses rahvastiku vananemisega ja tööealise elanikkonna (20-64 aastased) arvu vähenemisega, on oluline saavutada, et võimalikult paljud inimesed oleksid tööturul hõivatud ja annaksid oma panuse ühiskonna sotsiaal- majanduslikuks arenguks ja heaolu saavutamiseks.

Eesti 20-64 aastaste naiste tööhõivemäär on üks Euroopa Liidu kõrgemaid

Eurostati andmetel oli 2021. aastal 20-64 aastaste naiste tööhõivemäär Eestis  77,5%, mis on Euroopa Liidus üks kõrgemaid. Eestit edestab ainult Rootsi, kus naiste tööhõivemäär oli 2021. aastal 78%.  Kõige madalam 20-64 aastaste naiste tööhõivemäär on Kreekas, kus hõivatud on ainult 52,7 protsenti 20-64 aastastest naistest. 

2021. aastal oli Eurostati andmetel 20-64 aastaste meeste tööhõivemäär Eestis 81,2%. Meeste tööhõive on kõrgeim Tšehhis (87,5%). Järgnevad Malta 86,7%-ga ning Holland ja Rootsi 85,7%-ga. Ajavahemikus 2015-2021 on Eesti naiste tööhõivemäär kasvanud 4,9 protsendipunkti võrra.  Meeste tööhõivemäär kasvas ajavahemikus 2015-2019 ja jõudis 2019. aastaks 84%-ni  ja langes seejärel 2021. aastaks 81,2%-ni. Ajavahemikus 2019-2021 kasvas naiste tööhõivemäär 1,2 protsendipunkti võrra.

2021. aastal oli võrreldes 2018. aastaga tööhõives vähem 5,3 tuhat meest ja 3,7 tuhat naist vanuses 20-64 aastat.

Mitteaktiivseid oli 2021. aastal 20-64 aastaste naiste hulgas 50 tuhat ja meeste hulgas 69,2 tuhat.

Graafik 1.1.1. 20-64 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär, % (Allikas: Statistikaamet, TT330)

20-24 aastaste vanuserühmas on naiste tööhõivemäär kõrgem kui meestel

20-24 aastaste meeste ja naiste tööhõivemäär oli kõrgeim 2018. aastal (mehed 70,6%, naised 62,2%). 2021. aastaks on 20-24 aastaste meeste tööhõivemäär kahanenud 11,1 protsendipunkti võrra ja naiste tööhõivemäär 2,3 protsendipunkti võrra. Esimest korda ajavahemikus 2015-2021 on 20-24 aastaste naiste tööhõivemäär kõrgem kui samas vanuses meeste tööhõivemäär (mehed 59,6%; naised 59,9%).

15-24 aastaste hulgas oli 2021. aastal kõrgeim tööhõivemäär eesti rahvusest naistel (35,8%) ja kõige madalam muust rahvusest naistel (29,7%). Tööhõivemäär on võrreldes 2015. aastaga enim kasvanud eesti rahvusest naistel (1,9 pp) ja kahanenud eesti rahvusest meestel (7,4 pp). 15-24 aastaste eesti  rahvusest naiste tööhõivemäär ületab samas vanuses eesti rahvusest meeste tööhõivemäära 2,4 pp võrra. Muust rahvusest meeste tööhõivemäär ületab muust rahvusest naiste tööhõivemäära 2,5 protsendipunktiga.

25-54 aastaste vanuserühmas oli 2021. aastal kõrgeim tööhõivemäär eesti rahvusest meestel (88,5%) ja madalaim muust rahvusest naistel (75,5%).  Sooline lõhe tööhõivemäärades oli 2021. aastal muust rahvusest meeste ja naiste vahel (7 pp) ja eesti rahvusest meeste ja naiste vahel 4,8 pp.  Erinevus eesti rahvusest ja muust rahvusest meeste tööhõivemääras on võrreldes 2015. aastaga suurenenud 5pp võrra.

Graafik 1.1.2. 20-24 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär, % (Allikas: Statistikaamet, TT330)

Graafik 1.1.3. 15-24 aastaste tööhõivemäär soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT333)

Graafik 1.1.4. 25-54 aastaste tööhõivemäär soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT333)

Aastatel 2015-2021 on 55-64 aastaste eesti rahvusest naiste tööhõivemäär olnud püsivalt kõrgem eesti rahvusest meeste ja muust rahvusest meeste ja naiste tööhõivemääradest (2021. aastal 76%), kuid alates 2018. aastast on vahe hakanud vähenema.  Võrreldes 2020. aastaga kahanes 55-64 aastaste tööhõivemäär enim muust rahvusest naiste hulgas  (3,1 pp võrra) ja kasvas enim muust rahvusest meeste hulgas (6,4 pp).

Muust rahvusest meeste tööhõivemäär oli 2021. aastal eesti rahvusest naiste tööhõivemäärast 5,8 protsendipunkti võrra madalam. Eesti rahvusest 55-64 aastaste meeste tööhõivemäär jääb eesti rahvusest naiste tööhõivemäärast 1,4 protsendipunkti võrra madalamaks.

Graafik 1.1.5. 55-64 aastaste tööhõivemäär soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT333)

Eesti rahvusest 55-64 aastaste naiste tööjõus osalemise määr on kõrgeim

Vanemaealiste (55-64 aastat) tööjõus osalemine madalam kui 25-54 aastastel.  2021. aasta andmetel eristuvad oma näitajate poolest teistest sotsiaalsetest rühmadest 55-64 aastased eesti rahvusest naised, kelle puhul tööjõus osalemise on vähenenud võrreldes 25-54 aastastega kõige vähem (5,6 pp võrra). Järgnevad muust rahvusest naised, kelle puhul tööjõus osalemise määra langus on 9,1 protsendipunkti. Meeste puhul langeb tööjõus osalemise määr vanuses 55-64 aastat oluliselt. Eesti rahvusest meestel 92,3%-lt 76,0% tasemele (16,3 pp) ja muust rahvusest meestel 91,1%-lt 76,2% tasemele (14,9 pp).

Graafik 1.1.6. 15-64 aastaste tööjõus osalemise määr soo, vanuse ja rahvuse järgi 2021. aastal, % (Allikas: Statistikaamet: TT332)

Puudega inimeste tööhõive on viimasel kahel aastal kerges langustrendis

Ajavahemikus 2015-2021 on puudega inimeste tööhõive kasvanud 8,3 pp võrra ja moodustab 2021. aastal 39,5 protsenti. Võrreldes 2020. aastaga on puudega inimeste tööhõive vähenenud 0,4 protsendipunkti võrra.

Graafik 1.1.7. 20-64 aastaste tööhõivemäär puude ja puude puudumise järgi, % (Allikas: Statistikaamet, THV601)

Sooline lõhe 0-2 aastaste lastega 20 – 49 aastaste naiste ja meeste tööhõivemääras on oluliselt vähenenud

2021. aastal on 3-6 aastaste lastega 20-49 aastaste naiste tööhõivemäär võrreldes 2020. aastaga vähenenud 1,4 pp võrra (2020. aastal 83,1 % ja 2021. aastal 81,7%). Sooline hõivelõhe oli 2021. aastal 11,6 protsendipunkti.

0-2 aastaste lastega naiste tööhõivemäär on võrreldes 2020. aastaga oluliselt kasvanud (31,8%-lt kuni 46,9%-ni) ja vähendanud 0-2 aastaste meeste ja naiste hõivelõhet 2021. aastaks 43,8 protsendipunktini. 0-2 aastaste lastega meeste tööhõivemäär oli 2021. aastal 90,7% (2020. aastal 91,8%).  0-6 aastaste lastega vanemate sooline hõivelõhe oli alates 2015. aastast esimest korda alla 30% (27,8%).

Lasteasutustes käivate 0-2 aastaste laste arv on aastatel 2015-2021 suurenenud 931 lapse võrra. Kui 2015. aastal oli lasteasutustes 14267 last vanuses 0-2 aastat, siis 2021. aastal oli selliseid lapsi 15198 (Statistikaamet, HT043).

Graafik 1.1.8. 0-2 aastaste lastega 20-49 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär, % (Allikas: Statistikaamet, TKL29)

Graafik 1.1.9. 3-6 aastaste lastega 20-49 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär, % (Allikas: Statistikaamet, TKL29)

Muu kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe on üle kahe korra suurem kui Eesti kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe

Kui eesti kodakondsusega naiste ja meeste hõivelõhe jääb 6-7 protsendipunkti vahele, siis muu kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe on ligi kaks korda suurem (2021. aastal 13,7 pp).

Eesti kodakondsusega ja muu kodakondsusega meeste hõivelõhe on viimasel kahel aastal veidi kasvanud ja oli 2021. aastal 3,7 pp.

Muu kodakondsusega naiste tööhõivemäär (52,7%) jääb oluliselt alla nii muu kodakondsusega meeste kui ka eesti kodakondsusega naiste tööhõivemäärale. Vahe eesti kodakondsusega naistega oli 2021. aastal 13,2 pp

Graafik 1.1.10. Eesti ja muu kodakondsusega isikute tööhõivemäär soo järgi,% (Allikas: Statistikaamet, TKL13).

Haridustaseme kasvades meeste ja naiste tööhõivelõhe väheneb

Tööhõivemäär haridustaseme kasvades suureneb. Kõige halvemas olukorras on tööturul 20-64 aastased põhiharidusega naised, kelle tööhõivemäär jääb võrreldes teiste rühmadega oluliselt madalamaks. Põhiharidusega naiste tööhõivemäär saavutas maksimumi 2018. aastal jõudes 58,1%-ni ja langes 2021. aastaks 53,8%-ni.

Hõivelõhe kõrgharidusega ja põhiharidusega töötajate vahel oli 2021. aastal 24,4 protsendipunkti. Kõrgharidusega ja põhiharidusega meeste tööhõivemäär erines 2021. aastal 22,8 protsendipunkti võrra (2020. aastal 20,8 pp) ja naistel 31,3 protsendipunkti võrra (2020. aastal 34,1 pp).

Haridustaseme kasvades väheneb ka sooline hõivelõhe. Põhiharidusega meeste ja naiste tööhõivelõhe oli 2021. aastal 13,9 protsendipunkti, kesk- ja kutsekeskharidusega meestel ja naistel 6,6 protsendipunkti ja kõrgharidusega meestel ja naistel 5,4 protsendipunkti. Võrreldes 2020. aastaga on vähenenud sooline hõivelõhe kõikides haridusastmetes. Põhiharidusega meeste ja naiste hõivelõhe on vähenenud 5,4 pp võrra, kesk- ja kutsekeskharidusega meeste ja naiste hõivelõhe 2,6 pp võrra ja kõrgharidusega meeste ja naiste hõivelõhe 0,6 pp võrra.

Graafik 1.1.11. 20-64 aastaste tööhõivemäär haridustaseme ja soo järgi (Allikas: Eurostat, lfsa_ergaed)

Kõige väiksem sooline hõivelõhe on Saare maakonnas

15-74 aastaste meeste tööhõivemäär oli 2021. aastal madalaim Põlva maakonnas (55%) ja naiste tööhõivemäär Ida-Virumaa ja Võru maakonnas (52,7%). Meeste tööhõivemäär oli kõrgeim Harju maakonnas (76,5%) ja naistel Hiiu maakonnas (72,4%). Hiiu, Lääne ja Põlva olid ka maakonnad, kus naiste tööhõivemäär ületas meeste tööhõivemäära. Hiiumaal oli vahe meestega 1,7 pp, Läänemaal 4,2 pp ja Põlvas 2,4 pp.

Kui 2020. aastal oli 3 maakonda, kus sooline hõivelõhe ületas 10 pp, siis 2021. aastal oli selliseid maakondi ainult üks- Võru maakond , kus sooline hõivelõhe suurenes aastaga 6,1pp võrra ja moodustas 2021. aastal 16,3 pp. Kõige väiksem oli sooline tööhõivelõhe  Saare maakonnas (0,2 pp).

Graafik 1.1.12. 15-74 aastaste tööhõivemäär soo järgi maakondade lõikes (2021), % (Allikas: Statistikaamet, TT4661)

Enim töötuid on 15-24 aastaste muust rahvusest meeste hulgas

Võrreldes 2020. aastaga vähenes töötuse määr 15-64 aastaste eesti rahvusest naiste ja meeste hulgas ja suurenes muust rahvusest naiste ja meeste hulgas. Muust rahvusest meeste töötuse määr ületas ka 10 protsenti (10,2%). Teistes sotsiaalsetes rühmades jäi töötuse määr 10 protsendist madalamaks.

Suurim on töötus 15-24 aastaste hulgas, kus töötuse määr erinevates sotsiaalsetes rühmades ulatub 12,4%-st (eesti rahvusest naised) kuni 26,5%-ni (muust rahvusest mehed).

55-64 aastaste vanuserühmas on madalaim töötuse määr eesti rahvusest naiste hulgas (3,7%) ja kõrgeim eesti rahvusest meeste (8,4%) ja muust rahvusest naiste hulgas (8,0%).

Graafik 1.1.13. Töötuse määr soo, rahvuse ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Statistikaamet TT332).

Pikaajalisi töötuid on rohkem meeste hulgas

Pikaajaliste (üle 12 kuu) ja väga pikaajaliste (üle 24 kuu) 15-74 aastaste töötute arv on 2021. aastaks võrreldes 2020. aastaga kasvanud. Seejuures on pikaajaliste (üle 12 kuu) meessoost töötute osakaal suurenenud üle 1,5 korra. Pikaajaliste töötute meeste arv on ka endiselt suurem kui pikaajaliste töötute naiste arv. 2021. aastal oli 12 kuud või kauem olnud tööta 10,1 tuhat meest ja 5,5 tuhat naist.

Eestlaste ja muust rahvusest pikaajaliste töötute arv oluliselt ei erine.

Võrreldes 2020. aastaga kasvas 2021. aastal 25-49 aastaste pikaajaliste (üle 12 kuu) ja väga pikaajaliste (üle 24 kuu) töötute arv ligi 1,5 korda. Alates 2015. aastast on 50-74 aastaste väga pikaajaliste (üle 24 kuu) töötute arv pidevalt vähenenud.

Graafik 1.1.14. Töötute arv töötusperioodi kestvuse, soo, vanusrühma ja rahvuse järgi, tuhat (Allikas: Statistikaamet, TT43)

2021. aastal jäi 24,7 tuhat naist ja 2,5 tuhat meest tööturult eemale laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemise vajaduse tõttu

Nende naiste arv, kes on tööturult eemal, kuna nad peavad hoolitsema oma laste või teiste pereliikmete moodustab mitteaktiivsetest naistest 15,3%.

Õpingute tõttu tööturult eemale jääjate osatähtsus on meeste hulgas alates 2019. aastast hakanud suurenema ja moodustas 2021. aastal 28,4% mitteaktiivsestest.  Naiste puhul on õpingute tõttu mitteaktiivsete osatähtsus jäänud samaks (22-23%).

Pensioniea tõttu oli 2021. aastal mitteaktiivseid 49,7 tuhat naist ja 33,3 tuhat meeste (2015. aastal vastavalt 59,1 tuhat naist ja 38,7 tuhat meest).

Eestlastest oli 2021. aastal  õpingute tõttu tööturult eemal 27% (2015. aastal 29,7%). Muust rahvusest mitteaktiivsetest moodustasid õpingute tõttu tööturult eemale jääjad 21,5% (2015. aastal 16,9%) Muust rahvusest elanike seas on haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsete osatähtsus mõnevõrra suurem kui eestlaste hulgas (2021. aastal eestlastest 21,6%, muust rahvusest  elanikest 24,5%). Võrreldes eesti rahvusest mitteaktiivsetega on muust rahvusest mitteaktiivsete hulgas pensioniea tõttu mitteaktiivsete osatähtsus 5,4 protsendipunkti võrra suurem.

Graafik 1.1.15. 15-74 aastaste mitteaktiivsete arv soo ja mitteaktiivsuse põhjuse järgi, tuhat (Allikas: Statistikaamet, TT45)

Graafik 1.1.16. 15-74 aastaste mitteaktiivsete arv rahvuse ja mitteaktiivsuse põhjuse järgi (Allikas: Statistikaamet, TT45)